Riigi energeetikapoliitikat iseloomustab tuuleliplus

Äripäeva meelest iseloomustab riigi energeetikapoliitikat tuuleliplus: riik muudab pidevalt reegleid. Reedeses Äripäevas tunnistab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel: ministeerium muudab elektri­turuseadust, et tõrjuda osa ette­võtjaid turult.

Alles hiljuti näitas valitsus taastuvatest allikatest toodetavale elektrien­ergiale rohelist tuld. Eesmärgiks seati suurendada aastaks 2010 taastuvelektri osakaalu 5,1 protsendini brutotarbimisest (tarbimine pluss kaod). Seda lubati Euroopa Liidule. Ja Eesti Energiat kohustati ostma taastuvenergiat.

Viimased kaks aastat on käinud pidev energeetika valdkonna seaduste ringitegemine ja, nagu Kiseli jutust selgub, on seda tehtud alternatiivenergeetikale päitsete pähe tõmbamiseks.

Taastuvelektrile kehtestati madal hind, 81 senti. Tuuleelektri jaoks on see piir, kus tootja mõtleb, kas tasub jännata. 1. jaanuarist peab riigi energiahiid ostma rohelist elektrit samas mahus võrgu kadudega. Kiseli sõnul on kavas mahte vähendada, seejuures arvestatakse vaid praeguste ettevõtete toodetuga. Ent mitmed uued projektid on käima lükatud, investeeringud tehtud.

Investeeringu maksumus taastuvenergeetikasse on üle kahe korra kõrgem kui põlevkivienergeetikasse ning selle tasuvusaeg on pikk. Riigi ootamatu kannapööre muudab tuuleparkidesse tehtud investeeringu tasuvuse küsitavaks. Eesti Energiata pole nende toodetud elektrile turgu. Iseseisvalt hakkama saamiseks on vaja lisaraha, millega ei osatud arvestada.

Eesti Energia on teinud valitsuses head lobitööd. Riigimonopol pole huvitatud rohelise elektri subsideerimisest, näiteks tuuleenergia tuleb talle kaks korda kallimalt kätte kui oma põlev­kivielekter Narvast.

Eesti Energia suutis selle majandusaasta esimese kuue kuuga viia kaod 10,6 protsendini. Mõni aasta tagasi hinnati kadusid veel ligi viiendikule. Pärast elektri hinna tõusu märtsis on Eesti Energial võimalik võrkudesse investeerida 1,1 miljard krooni aastas. Kaod vähenevad veelgi.

Samal ajal on Eesti Energia ise oma ettevõtete kaudu hetkel suurim rohelise energia tootja ? taastab ja käivitab hüdrojaamu, rajab tuuleparke. Näiteks 2002 toodeti Eesti taastuvelektrit 6,7 GWh (0,12% kogutarbimisest), nüüd toodab üksi Linnamäe HEJ rohkem. Eesti Energiale kuulub biomassil töötav Ahtme jaam, Virtsu tuulepark rajati kahasse OÜga Roheline Ring. Lisaks Keila-Joa ja Põltsamaa hüdrojaamad.

Säästva Eesti Instituudi juhataja Valdur Lahtvee meelest võib aga Eesti juba nelja aasta pärast enamgi taastuvenergiat toota. Selle vastu on hakanud huvi tundma mitmed firmad ja ühingud, kerkib järjest uusi tuuleparke, koostootmisjaamu. Boonuseks on süsihappegaasiga kauplemine.

Eesti Energia juhi Gunnar Oki sõnul oleks reaalne tõsta ?rohelise? osakaal aastaks 2015 10 protsendini elektri tootmisest. Nende prognooside poole liikumisel ei saa aga tuuleparke rajavad ettevõtjad riigi toele loota.

Autor: ÄP