Kui möödunud aasta novembris ütles Greenspan, et nõudlus dollari järele väheneb, siis nüüd andis ta teada, et Aasia keskpankade huvi vältida oma valuutade kallinemist dollari suhtes võib dollarit omalt poolt toetada.
Kauplejad lugesid Greenspani jutust välja, et dollar ei pea tingimata nõrgenema, selleks et USA oma jooksevkonto puudujäägiga toime tuleks, vahendas AP.
Möödunud aasta kolmandas kvartalis oli USA jooksevkonto puudujääk rekordilised 164,7 miljardit dollarit, teatas Bloomberg. Selle kompenseerimiseks ning dollari väärtuse säilitamiseks tuleb iga päev riiki meelitada 1,8 miljardit dollarit.
Valge Maja hinnangul võib eelarvedefitsiit aasta lõpuks ulatuda 427 miljardi dollarini. President George Bush on lubanud seda aga 2009. aastaks poole võrra kahandada. ?Tundub, et USA tegeleb eelarvedefitsiidi vähendamisega ning see on sõnum dollari ostuks,? ütles Mitsubishi Securities?i kaupleja Minoru Shioiri.
Piirkonniti on USA-l kõige suurem väliskaubanduspuudujääk Hiinaga. Eelmise aasta esimese üheteistkümne kuuga moodustas see 147 miljardit dollarit, põhjuseks Hiina jüaani kunstlikult madal kurss dollari suhtes, mis annab Hiina eksportööridele oma partnerite suhtes eelise.
Lähiajal ei ole aga Hiina keskpanga poliitikamuutust oodata. Hiina keskpanga juht Zhou Xiaochuan ütles, et suure jooksevkonto ülejäägi korral oleks surve jüaani revalveerimiseks olemas. ?Kuid praegu on Hiinal ainult väike jooksevkonto ülejääk,? sõnas ta. ?Teatud riikidega on ülejääk loomulikult suur,? möönis Xiaochuan.
Uue raporti jooksevkonto puudujäägi kohta avaldab USA valitsus neljapäeval.
Omalt poolt on Hiinale survet avaldanud ka G7 riigid. Nädalavahetusel peetud tippkohtumisel korrati varasemat seisukohta, et turumehhanismidel põhinevad paindlikud vahetuskursid on suurte majanduste huvides. Samas mingit uut positsiooni Hiina suhtes ei võetud.
Hansapanga valuutaturgude osakonna juhataja Art Lestbergi sõnul olid ootused väliskaubandusdefitsiidi vähenemise suhtes juba dollari hinda sisse arvatud ning mingit erilist suunamuutust kolmeaastases langustrendis oodata ei ole.
?Peamiseks dollari mõjutajaks on ikkagi intressimäärad. Selleks, et midagi muutuks, peab Föderaalreserv üllatama, tõstes intressid näiteks 4% ligi.?
Analüütikud prognoosivad aasta lõpuks intressimääraks 3?3,5%.
Viimati tõstis USA keskpank baasintresse tänavu 2. veebruaril 0,25 protsendipunkti võrra, 2,5 protsendini.
Euro vajumine läbi psühholoogilise 1,3 dollari taseme avas Lestbergi sõnul tee dollari tugevnemiseks mõne protsendi ulatuses, mitte rohkem. Turgude nägemus USA majandusest on küll paranemas, kuid siiski ollakse äraootaval seisukohal.
Esmaspäeval maksis dollar Eesti Panga kursi järgi 12,184 krooni.
Autor: Lauri Matsulevits
Seotud lood
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.