Haigekassa rahastamine vajab klistiiri, mitte jõujooki

Kõrvalküljel teeb EAKLi esimees Harri Taliga neli ettepanekut tervishoiusüsteemi lisaraha saamiseks. Veel peetakse näiteks FIEde makstud vähest sotsiaalmaksu otseselt haigekassa rahapuuduse põhjuseks. Otsides meeleheitlikult uusi tulusid, ei juurdle keegi kulude üle: kas maksuraha kasutatakse tervishoius üldse efektiivselt.

Äripäeva toimetus lükkab kõik Harri Taliga ettepanekud ? tubaka- ja alkoholiaktsiist või stabilisatsioonireservist võtmine, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse või dividendile lisamaksu jõustamine ? tagasi. Samuti tulevikus tulla võivad analoogilised ettepanekud ? seni, kuni oleme veendunud oma tervishoiusüsteemi efektiivsuses.

Harri Taliga nendib isegi, et meie tervishoius puudub mehhanism, mis tagaks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse kontrolli, välistades mitte­vajaliku meditsiinitehnilise võidu­relvastumise. Tabavalt öeldud.

Toimub pidev haiglate ümbergrupeerimine: ehitatakse uusi, nt Pärnu haigla, ja samal ajal ei leita kasutust juba ehitatud kolossidele, nt Keila haiglale. Rein Langi sõnul on haigekassa puudujääk võrreldav Pärnu uue haigla ehituseks kulutatava summaga.

Kindlasti ei ole tervishoiu rahastamine nii mustvalge, sest vaja on nii infrastruktuuri, seadmeid kui ka häid arste. Viimased lahkuvad välismaale tööle, kuna palgavahe on tohutu. Samas tundub naeruväärne, et haigekassa miljardite juures korjatakse mõne seadme jaoks raha üleriigilise korjandusega. Aga suurhaiglate peaarstide kabinettides tegeldakse palju muuga, kas või parteilise päevapoliitikaga.

Aga ka patsiente võiks vähem olla. Arstiteaduse aktsepteeritud hinnangu järgi sõltub inimese tervis 50% eluviisist, 20% geenidest, 20% keskkonnast ja vaid 10% kitsamalt meditsiiniabist, mis on peamiselt võitlus tagajärgedega, mitte põhjustega, ja mis vaevleb parasjagu rahapuuduses. Kulutused tervisliku eluviisi propageerimiseks on seega viis korda efektiivsemad kui uute haiglate ehitamine.

Inimene peab oma tervisest rohkem huvituma ja selleks tuleb luua motivatsioonisüsteem. Sotsiaalmaksu pensioniosa on juba 1999. aastast isikustatud ehk tulevase riigipensioni suurus sõltub sinu tööandja makstud sotsiaalmaksust. Sai loodud ja edukalt käivitatud pensioni II sammas. Ent tervisekindlustuse osa on 100% n-ö solidaarne: maksa või ära maksa, ole terve või haige, suurt vahet pole.

Paljud meditsiiniteenused, nagu arstile pääsemine, arsti visiit, operatsioon, taastusravi on niikuinii tasulised, kuigi, tõsi, ei tarvitse katta kogu teenuse maksumust. Kuid haigekassale lisa­raha leides võivad ravimite ja raviteenuste hinnad tõusta.

Aga tervisesse suhtumisel ja maksmisel peaks vahet olema. Ravikindlustuse makse tuleb samuti isikustada, solidaarset osa vähendada, näiteks poole peale, millest järele jääva rahaga inimene sõlmib ise tervisekindlustuspoliisi. Ja mõelda ravikindlustuseski II samba peale. Kas tervishoid kukuks seepeale täiesti kokku?

Ei, sest võimalus tervise hoidmisega raha säästa motiveerib. Ja väiksesed muudatused eluviisis avaldavad mitmekordset kergendavat mõju kogu tervishoiule. Vaja pole uusi haiglaid, vaid tervemaid inimesi.

Autor: ÄP