Kui Te juhina alustasite, oli Teil kohe üle saja alluva. Mis oli siis kõige raskem? Meil polnud tol ajal veel turgu. Üksi sõitsin Euroopas messidel ringi ja meie asukoha imago oli päris kehv. Näiteks Saksamaal ei teatud Eestist midagi ja keegi ei arvanud, et sealt võib tulla korralikku kaupa ja õigel ajal.
TPÜ lõpetasite peenmehaanikuna ja algul töötasite ka mehaanikainsenerina Mistras. Miks muutsite oma eriala? Aeg pakkus väljakutseid ning müügivaldkond hakkas mind huvitama.
Kas juhtimist õppisite esialgu töö käigus? Ma olen ikka õppinud ka. Kaheksakümnendate lõpus liitusin sellise projektiga nagu Mainori tippjuhtide reserv. Omal ajal oli see väga progressiivne ettevõtmine ning õpe kestis kokku kolm aastat. 1992. aastal käisin Göteborgi Ülikooli juures kursustel.
Kas enesetäiendamine on edu ja vormis püsimise võti? Ma arvan küll, et on. Ainult mööda seminare joosta muidugi ka ei maksa, sest praegu on pakkumine selles vallas meeletu.
Kui kiiresti on praegu 160 töötajaga AS Tarmel arenenud ja kasvanud? Tarmelil on sel aastal 85. aastapäev. Tarmeli eellaseks on Gontscharsky kasti- ja tünnivabrik. Ajalugu on pikk ja kirju, hiljem tulid tootmisse lauatennisereketid. Tooteid on Tarmelis väga erinevaid olnud. Aga viimase kümne aasta jooksul pole kasv meil väga kiire olnud. Seitsme aastaga oleme käibe vaid kahekordistanud. Eelmisel aastal saime esimest korda käibeks sada miljonit krooni.
Olete Te teinud oma juhikarjääri jooksul ka halbu otsuseid? Meie liimpuidutehas läks pankrotti. Olime tookord valiku ees, kas ehitada uus tehas või rekonstrueerida mõni vana hoone. Plaanisime juba hakata detaile tootma, selles mõttes olime muidugi ajast ees. Me siiski ei osanud piisavalt seda turgu analüüsida. See investeering oli meie jaoks liiga suur ja kui tagasilöögid tulid, siis me ei suutnud neid vastu võtta. Võtsime siis hoopis kaotuse vastu.
Tehas on aga tänaseni alles ja töötab. Otsustega on alati nii, et kunagi ei tea, mis on õige ja mis on vale.
Millised iseloomuomadused on Teid juhitöös toetanud? Kohe ma üldjuhul ei plahvata, enne mõtlen asjad läbi. Iseloomult olen suhteliselt tasakaalukas. Endale vahel mõjub see halvasti, et elad asju enda sees läbi. Arvan ka seda, et olen võimeline kuulama teiste ettepanekuid ja argumente. Kui mulle selgeks tehakse, et teistmoodi on veel parem, siis ma olen ka nõus.
Millist juhtimisstiili Te pooldate? Ma püüan asju ajada nii, et igal valdkonnal on oma juhid, kes ise otsustavad ja vastutavad. Väga teravat hierarhiat me taga ei aja. Arvan, et ma ei ole autoritaarne juht.
Millise juhtimisvaldkonnaga Te kõige meelsamini tegelete? Mulle meeldib planeerimine, kavandamine ja strateegiate väljatöötamine.
Kuidas olete endale meeskonna valinud? Meeskond on ajapikku välja kujunenud. Meil on siin inimesi, kes on firmas töötanud veel kauem kui mina.
Mis Teid kõige rohkem motiveerib tegutsema? Mind motiveerib see, kui ma näen, et asi läheb edasi ja et meie tegevus kannab vilja ning kui meie partnerid leiavad, et oleme head tööd teinud. See on hea motivaator, kui meie kaupa on lihtne müüa.
Kuidas on võimalik Teie arvates rohkem saavutada? Lubada vaid nii palju, kui oled võimeline ära tegema. Siis on võimalus neid lubadusi tihedamini anda ja neid ka pidada. Usaldust on suhteliselt kerge ära lõhkuda ja päris keeruline taastada. Töö- ja pereelu vahel tuleb leida ka õige vahekord.
Mis aitab Teil keerulisemate perioodidega toime tulla? Keerulised ajad tuleb mingil kohal ära lõpetada. Kui midagi on halvasti läinud, tuleb võtta sealt õppetund ja mitte see ära unustada. Kuid seda ei tohi nagu seljakotti kaasa vedada.
Mis on Teie edukuse alus? Iseasi, kui edukas ma üldse olen, aga tahad või ei taha, õigel hetkel tuleb olla õiges kohas. Näiteks erastamise hetkel olin ma juba Tarmeli juhtkonnas.
Mis rõõmustab juhitöös? Kui näed, et teised ka oma tööst rõõmu tunnevad. Eesti inimesele raske asi on kiitmine, aga kui näed, et on hästi tehtud, ja seda ka ütled, siis on inimestel rõõmsam meel.
Mis on juhina Teie suurim erinevus võrreldes algusajaga? Algaja julgeb üldjuhul otsustada ilma mõtlemata. Ma arvan, et nüüd ma oskan paremini näha, mida need otsused ka tähendavad. See võib vahel otsustusjulgust piirata, aga tänu sellele on õigete otsuste osakaal suurem kui varem. Arvan, et oskan koos meeskonnaga jõuda paremini õigete otsusteni, sest tean, kuidas kõigi tugevaid külgi rakendada.
Milline on Teie nõuanne algaja juhile? Väljakutsed tuleb vastu võtta, kui on, millest kinni haarata. Eksimine on lubatud. See pole karistatav. Kui asi muidugi patoloogiliseks ei muutu.
Mida Te teete näiteks viie aasta pärast? Kui me suudame leida piisavalt turgu, tuleb hakata uut tehast ehitama ja teha hüpe tootlikkuses. Eesti turg on ajaga muutunud, varem oli tähtis ainult hind. Nüüd ikka valitakse sobivuse järgi ja ollakse liikunud kallimasse hinnaklassi. Varem oli soositud värv valdavalt pruun, täna on soositud heledad ja rõõmsamad toonid.
Mis on lähim väljakutse? Lähiaja uueks turuks on Norra, muidugi ka Skandinaavias tahame laieneda.
Kuidas Te taastute? Kaks korda nädalas käin korvpalli mängimas. Pallimängus saab sissepoole kogunenud emotsioonid välja elada. Ma ei suuda üksinda metsas joosta, olen küll proovinud, kuid see eriti pikalt ei kesta.
Pereelu on ka hea võimalus taastumiseks.
Mina olen temaga kokku puutunud nii ettevõtte juhina kui ka Eesti Puutööliidus.Aare on mees, kelle sõna võib alati uskuda. Eestlastel on vanasõna ?tasa sõuad, kaugele jõuad?. See kehtib väga hästi Aare Palootsa puhul. Aare on inimene, kes ei taha iseend esile tõsta. Ta ise end ei upita, vaid tulemused upitavad teda.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”