Kas Eesti jääb reformide imelapseks?

Tänane Äripäev teeb ülevaate Eesti kohast hästi tuntud võrdlevates indeksites. Me oleme olnud maa­ilma edetabelites edukad ja oma piirkonnas silma paistnud.

Täna on peamiseks küsimuseks, kuidas oma kõrget kohta säilitada. Äripäeva meelest peab riik hoidma rangelt senist konservatiivse majanduspoliitika kurssi, muidu jääb meie tulevärk ajutiseks.

See ettepanek on praegu eriti oluline, sest Euroopast imbub Eestisse sotsialistlikke üleskutseid suurendada valitsuse rolli ja rohkem rikkust ümber jagada. Euroliidu liikmena on meil järjest tugevnev surve pakkuda oma kodanikele sama kõrget elatustaset nagu meist suuremates ja rikkamates riikides. Eestil on pikk traditsioon vaadata Põhjamaade poole.

Kui uurida neidsamu indekseid, milles Eesti on nii edukalt esinenud, tuleb tunnistada, et Põhjamaad on hea eeskuju. Soome ja Rootsi on küll kõrgete maksudega heaoluriigid, kuid nad on kõrgetel kohtadel ka majandusarengut hindavates edetabelites. Näiteks Maailma Majandusfoorumi indeksi järgi on Soome maailma kõige konkurentsivõimelisem riik. ÜRO inimarengu aruannet juhivad Norra ja Rootsi.

Kuid Põhjamaade ümberjagamise mudel ei sobi meile, sest me ei saa endale lubada seda, mida Euroopa rikkad riigid. Meie SKT inimese kohta on Soome ja Rootsi näitajast vähem kui pool ning meil pole nendega võrreldavat tehnoloogilist baasi. Euroopa heaolu-ideed liiga vara sisse lasta on sama, mis bensiinipaagilt kork pealt ära keerata, et kütus vaikselt välja tilguks.

Me peame ka meeles pidama, et nende inimeste raskused, kes praegu ei tule Eestis hästi toime, pole enamasti praeguse valitsuse süü. See on selle süsteemi süü, mis oli enne meid ning mille tagajärgedega me kõik võitleme.

Samuti võib võrdlus Euroopaga üllatavaid tulemusi anda. 2003. a IMFi raport Eesti kohta märgib, et Eesti tööjõud on kaitstum ja tööjõuseadustik jäigem kui ELi riikides keskmiselt. Tööjõudu maksustatakse Eestis tunduvalt kõrgemalt kui ELis keskmiselt.

Vasakpoolsed poliitikud on kogu maailmas kasutanud sotsiaalset retoorikat, mis koondub loosungi alla ?Vali meid, sest meie hoolime inimesest rohkem?. Ka Eesti sotsiaaldemokraadid räägivad oma avaldustes euroopalikust hoolivusest ning avades nende kodulehe, leiab sealt Jaan Kaplinski mõttetera ?Meie aja Eesti paradoks ongi see, et riiki valitsevad need, kellel Eesti riiki tegelikult vaja pole ...?.

Sellised loosungid halvavad riigi arengut, sest nad lõhestavad asjatult rahvast. Küsimus pole selles, et üks partei hooliks rohkem kui teised, vaid erinevates arvamustes selle üle, kuidas rahva elujärge parandada.

Eesti rahva elujärge parandab senise majanduspoliitika jätkamine. Meie majandusreformid ja range eelarvepoliitika leiavad kõikjal tunnustust.

Edetabelikohtadest olulisem on aga see, et Eesti majandus on kiiresti kasvanud. Majanduskasv on parim vaesuse vähendamise strateegia, sest see loob püsivaid töökohti.

Ümberjagamise strateegia ei tööta, sest kui püüame vastu tulla kõikidele toetust nõudvatele gruppidele, lõpeb raha enne, kui me oleme murdosagi soovidest rahuldanud.

Autor: ÄP