Atko ja Tarbuse huvid põrkuvad bussiturul

Tarbus ja Atko Grupp võistlevad maakonnaliinide riigihangete konkurssidel. Atko Grupp on vaidlustanud viis hankekonkurssi. Mõlemad huvigrupid süüdistavad teineteist ka dumpinghindades.

Bussiettevõtted on bussipargi poolest peaaegu võrdsed, kuid Atko Grupp on saanud oma 220 bussile mullu märksa suurema dotatsiooni: 21 miljonit krooni. Tarbuse dotatsioon oli peaaegu poole väiksem, üle 11 miljoni krooni, busse on tal kokku ligi 200.

Atko Grupi nõukogu esimees Arvo Sarapuu kahtlustab konkurendi eelistamist mõnes piirkonnas. Seepärast on nad riigihankekonkursid vaidlustanud, kui on näha, et tegu on suunatud pakkumisega. Eriti ilmne oli see Sarapuu kinnitusel Tartumaal, kus maavalitsus pani osalemise tingimuseks ISO standardi olemasolu, mis tol ajal oli vaid Tarbusel. ?Võitleme avatud turu nimel,? rõhutab Sarapuu.

Spetsialistide hinnangul on maakonnaliinide hõivamiseks praegu sobiv hetk, sest väikesed kohalikud transpordifirmad on kulude kasvu tõttu sattunud raskustesse.

Praegu on Atko Grupi bussifirmade käes suur osa Järva- ja osa Harju- ning Jõgevamaa maakonnaliinidest, lisaks linnaliinid Kohtla-Järvel ja Valgas.

Tarbus kontrollib Tartumaa ning eelmisest sügisest Pärnumaa ja Hiiumaa bussiliiklust.

Tarbuse enamusosanik, parasjagu välismaal viibiv Marcel Vichmann palub bussitranspordi äriga seonduvate küsimustega pöörduda Tarbuse nõukogu esimehe Aivo Pärna poole. Eelmise aasta septembris põhjendas Vichmann Tarbuse enamusaktsiate omandamist Postimehes sooviga luua üle-eestiline transpordivõrk. Vichmannile kuulub ka enamik ASist Edelaraudtee, mida riik samuti doteerib.

Kütuseärimehena tuntud Aivo Pärn ütleb, et kuigi Tarbusel on kogemus kõikides transpordivaldkondades, on põhirõhk praegu maakonnaliinidel. ?Tarbus võtab kõikide maakondade konkurssidel dokumendid välja ja teeb oma pakkumise, kuid kusagil ei lähe me mütsiga lööma,? lausub Pärn.

Tarbuse juhatuse esimees Valter Keis nimetab maakonna liinikonkursse muinasjutuvõistlusteks. ?Võistlus käib selle nimel, kes mida ja odavamalt lubab,? lausub ta. Samas on riigi dotatsioon bussifirmade kuludes järjest väiksem. ?Kui viis aastat tagasi moodustas dotatsioon kuludes poole, siis nüüd, pärast kütuse hinna tõusu, vaid umbes kolmandiku,? selgitab Keis.

Paaril viimasel aastal on riik toetanud maabussiliiklust 143 miljoni krooniga, tänavu on summa siiski üle kümne protsendi suurem ehk 159,5 miljonit krooni.

?Muidugi võiks riigi toetus veelgi suurem olla, eriti kui arvestada asjaolu, et liinibusside keskmine vanus on 17 aastat,? nendib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit Vene.

Kemplemine liinikonkurssidel on pannud peamisi konkurente teineteise suunas pilduma süüdistusi dumpingu tegemises.

Tarbuse juhi Valter Keisi andmeil tegi Atko Grupp hiljuti Põlva maakonna liinikonkursil pakkumise, küsides ühe liinikilomeetri kohta 3?4 krooni dotatsiooni, umbes veerandi võrra vähem, kui eelmisel aastal Põlvamaale dotatsiooni liinikilomeetri kohta eraldati.

Bussiringkonnas mäletatakse siiani Arvo Sarapuu poolteist aastat tagasi välja käidud arvamust, et omahinnaga alla 8 krooni liinikilomeeter ei ole võimalik maakonnaliine sõita. Maakondade liinikilomeetri keskmine maksumus oli eelmisel aastal 8,4 krooni.

?Seda kaheksat krooni silmas pidades rääkisin ma tookord Harjumaast,? seletab Arvo Sarapuu. ?Igale maakonnale tuleb läheneda erinevalt, näiteks Põlvamaal saab teha odavamalt, sest seal pole nii palju peatuseid.?

Sarapuu sõnul lööb hoopis Tarbus hinda alla. ?Näiteks Raplamaa konkursil, mille me vaidlustasime,? täpsustab Sarapuu. Tarbus esitas Raplamaa liinikonkursile pakkumise, milles küsis dotatsiooni 3,7 miljonit krooni. Konkurent AS Atko Trans küsis samal konkursil 4,2 miljonit krooni ? seega pakkusid mõlemad vähem kui 4,5 miljonit krooni võrreldes sellega, mis Raplamaa bussiliinidele riigi poolt mullu toetuseks maksti.

Lisaks konkurentsile turu pärast käib kemplemine ka bussitranspordifirmasid ühendavate liitude tasandil. Tarbus kuulub koos 32 teise bussifirmaga Autoettevõtete Liitu. Atko Grupp ja näiteks Taisto grupi firmad liitu ei kuulu.

Arvo Sarapuu kinnitusel on loomisel uus erialaliit, Eesti Ühistranspordi Liit. ?Meie ühendus tuleb suurem, kui on Autoettevõtete Liit,? kinnitab Sarapuu, kuid ei soovi enne uue liidu notariaalset kinnitamist loetleda võimalikke liikmeid.

Sarapuu sõnul eristab neid ja Autoettevõtete Liitu üks põhimõtteline asi. ?Kui Autoettevõtete Liit ja mitmed selle liikmed on meie peale kirjutanud erinevatesse instantsidesse kuhjade kaupa põhjendamatuid kaebuseid, siis meie ei ole kirjutanud ühtki kaebust,? räägib Sarapuu.

Lähipäevil saab ühele poole Rapla maakonna liinikonkurss, ehkki Atko Grupp esitas viimasel hetkel vaide. Maavalitsus uurib parasjagu, kas firma sellega mitte hiljaks ei jäänud, ja kui see on nii, sõlmitakse lepingud Tarbusega. See tähendab, et Tarbus suurendab tasapisi oma tööpiirkonda.

Järgmisena peaks selguma konkursivõitja Põlvamaal ja Ida-Virumaal.

Rahvusvaheliste regulaarsete bussiliinide turuliider on Eurolinesi nime all tegutsev Mootorreisi AS, kelle käes on ligi 70 protsenti Baltimaade turust.

Eelmise aasta novembri keskpaigas tuli Eesti turule Läti bussifirma Ecolines, kes hakkas pakkuma ligi poole odavamaid pileteid.

Kui Ecolines jõudis Eesti turule alles nüüd, siis Eurolines tegutseb Läti turul juba aastaid.

?Rahvusvahelistel liinidel pole hind kõige olulisem,? rõhutab Mootorreiside juht ja suuromanik Hugo Osula, kes on ühtlasi ka ASi Sebe omanik. ?Rahvusvahelistel liinidel on hoopis olulisemad näiteks teenuse kvaliteet ja väljumisajad.?

Osula kinnitusel Eesti turul erilist konkurentsi rahvusvaheliste liinide pärast ei ole. ?Eesti turg on võitluseks lihtsalt liiga väike,? põhjendab Osula. ?Küll käib aga väga tõsine tõmblemine Leedu turul, kus konkureerivad Poola, Eesti, Läti ja Leedu firmad.?

Riigi poolt mittedoteeritavat kaugliinide turgu jagavad omavahel paarkümmend bussifirmat, mõjukamad on AS Sebe ja Taisto grupp.

Kolm-neli aastat tagasi vallandas Taisto hinnasõja, et rabada turgu turuliidrilt Sebelt. Hinnasõda lõppes mullu, kui Taisto tõstis piletihinnad konkurendiga sisuliselt võrdsele tasemele. Näiteks maksab Tallinna?Tartu liini pilet Sebe bussis 90 krooni ja Taisto bussis 85 krooni.

?Omahinna piiri peal olevad piletihinnad olid turu hõivamisel olulised, kuid pikas perspektiivis ei vii nad kuhugi,? seletab OÜ Taisto Liinid juhataja Väino Moor. ?Transport on pikk leib.?

Seppari kinnitusel on Sebe järjest enam hakanud huvi tundma ka maakonnaliinide vastu. ?Maakonnaliinid ei ole meile küll eesmärk omaette, kuid sektor on ju üks,? põhjendab Seppar. Sebe käes on praegu kolmandik Ida-Virumaa liinidest ning pärast Võru Autobaasi ostu ka peaaegu kogu Võrumaa liinivõrk.