Dollar peab edasi odavnema

Selle asemel, et Euroopa hirme ja eelarvamusi õhutada, peaks USA keskpanga juht Alan Greenspan poliitilised kaalutlused kõrvale heitma ja majanduse vajadustest lähtuma. Dollar peab odavnema, et maailmamajanduse kõikumised oleksid kontrolli all.

Viimase G7 tippkohtumise eel Londonis tegi Greenspan kannapöörde oma seisukohtades USA kaubanduspuudujäägi suhtes, näidates seda äkitselt väiksema probleemina. Ta kinnitas, et turu surve näib olevat suunatud puudujäägi stabiliseerimisele ning pikemas perspektiivis ka vähendamisele. Ometi oli Greenspan vaid kaks kuud varem Frankfurdis hoiatanud, et USA puudujääk ei saa lõputult kesta, ilma et dollar odavneks. Mis siis toimub?

USA kaubandusnäitajad on pisut paranenud. Detsembri oodatav puudujääk on 57 miljardit dollarit, mis on vähem kui rekordiline 60,3 miljardi dollariline puudujääk novembris. Ning ka novembri näitaja väheneb tänu hiljuti avastatud veale Kanada statistikas.

Kuid põhjust, miks USA keskpanga juht tooni muutis, tuleb otsida poliitikast. Greenspani novembris Frankfurdis esitatud väited ajasid ärevusse Euroopa Keskpanga (EKP) ametnikud, kes pidasid seda ?provokatsiooniks?, mille tõttu dollar kohe soovimatu kiirusega langema hakkab.

USA keskpanga juhil polnud isu seda korrata G7 tippkohtumise eel, mille eesmärk on suurendada rahvusvahelist koostööd. Niisiis tegi Greenspan eurooplastele ettepaneku sõjakirves maha matta.

Poliitilised põhjused seletavad ka Greenspani tippkohtumiseelset arvamusavaldust, et ?rahandusliku vaoshoituse hääl, mida aasta tagasi vaevalt kuulda oli, on vähemalt osaliselt jõudu kogunud?.

Greenspan ?kuuleb hääli?, sest ta on meeskonnamängija, kes soovib näha, et USA riigieelarvet kärbitaks. Kuid mis mulje oleks jäänud, kui ta oleks avalikult kritiseerinud president George Bushi kava kärpida eelarve puudujääki poole võrra 2009. aastaks, vaid paar päeva enne kava avalikuks tegemist? Kuid Greenspan jättis kahe silma vahele asjaolu, et enamik eksperte on ülimalt skeptilised Bushi plaani suhtes, mis ei võta arvesse suuri kulusid, nagu Iraagi sõja pidamine.

Kuna eelarve avalikustati kohe pärast G7 tippkohtumist, sai Londoni kohtumine toimuda üksmeeles ja nii ameeriklased kui ka eurooplased said rääkida sellest, kuidas USA ajab oma eelarve ja jooksevkonto puudujäägiprobleemid korda.

Eurooplased läksid selle paroodiaga rõõmsalt kaasa, sest nad kardavad dollari odavnemist juba rohkem kui maailmamajanduse tasakaalust väljaviimist. Euroopa õrna majandusliku kosumise aluseks on olnud eksport. Euro kiire kallinemine dollari suhtes ähvardab selle vundamendi lõhkuda.

Kuid uuringud näitavad, et Euroopa eksport on rohkem seotud muutustega välisnõudluses kui euro-dollari vahetuskursiga. Kuni välisnõudlus püsib ? viimased Hiina ja USA kasvunumbrid on ses suhtes positiivsed ?, peaks Euroopa ekspordil hästi minema. Igal juhul on ekspordi kaitsmine sellega, et võideldakse euro kallinemise või täpsemalt dollari odavnemise vastu vilets viis majanduskasvu toetamiseks. Tugev raha hoiab eemal nii inflatsiooni- kui EKP intressimäärade tõusud. See toetab eratarbimist ja investeeringuid.

Kuna toornaftat hinnatakse USA dollarites, siis tähendab euro kallinemine energiakulude vähenemist. Ka see aitab Euroopa kasvule kaasa. Pikemas perspektiivis toetab tugev raha eksportivate tööstuste efektiivsust, kaitstes konkurentsivõimet vahetuskursimõjude eest. Dollari odavnemine parandab Euroopa kaubandustingimusi ja reaalsissetulekut.

Ameerika eelarve ja kaubanduse puudujääk ei kao kuhugi lihtsalt selle pärast, et keskpanga peavõlur võlukeppi vibutab ja võlusõnad lausub. Vastupidi, mida kauem Greenspan Ameerika ohtlikke makromajanduslikke kõikumisi rõõmsa jutu taha peidab, seda hullemat kahju need lõppkokkuvõttes maailmamajandusele teevad.

© Project Syndicate

Autor: Melvyn Krauss