Rahandusminister Veskimägi: töövõimetushüvitiste vähendamisest on vähe

Ministri sõnul on meid kõige suuremad väljakutsed ootamas tervishoiusüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse vajalike lahenduste leidmisel. Sellepärast on hea, et tööturu erinevad osapooled mõtlevad ja pakuvad välja lahendusi, kuidas minna edasi.

? Seega ETTK ettepanekud on põhimõtteliselt õiges suunas, kuid üksikutest sammudest on vähe. Vaja on ?uut suurt? pilti kuidas komplekssete lahenduste abil muuta meie tervishoiusüsteem efektiivsemaks, motiveerides haigekassat, haiglaid, arste ja inimesi tegutsema selles suunas, et iga kodanik oleks terve ja vähem selles suunas kuidas pakkuda ja tarbida aina rohkem raviteenuseid,? ütles ta.

ETTK ettepanekut peab tõsiseltvõetavaks alternatiiviks ravikindlustuse eelarve augu lappimiseks ka Eesti Energia personalijuht Ave Kala. Tema sõnul praeguse süsteemi puhul töötajad ei taju tööandja poolt makstavat ravikindlustusmaksu nende hüvanguks tehtava kulutusena. Sellepärast ei läheks töötajale ka korda tööandaja maksukoormuse tõstmine.

? Tööandjate poolt pakutud variandi rakendamine võiks töötajaid senisest enam oma tervisele mõtlema panna ning vähendaks kindlasti fiktiivsete töövõimetuslehtede hulka. Tööandjate Keskliidu poolt pakutud variandi miinuseks on kindlasti see, et haigena tööle tulevate inimeste arv suureneb,? ütles ta.

Küllap mõtleksid töötajad oma tervisele rohkem kui peaksid ise osaliselt tasuma ravikindlustust.

?Kaaluda võiks ka ravikindlustusmaksu osalist isikustamist ehk et mingi osa sellest maksust oleks töötaja kanda,? ütles ta.

Möödunud nädala neljapäeval tegid Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu esindajad kohtumisel peaminister Partsiga ettepaneku vähendada ajutise töövõimetuse hüvitisi 80 protsendilt 70 protsendile kindlustatu töötasust.