Kaitsta saab vaid uudset leiutist

Patendi või kasuliku mudeliga on kaitstav iga tehnikavaldkonna leiutis, kui ta vastab kolmele olulisele kriteeriumile ? uudsus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus.

Paljud on end aeg-ajalt tabanud mõttelt, et ühte või teist probleemi, eesmärki, seadet saab lahendada natuke teistmoodi, kui seda parasjagu tehakse. Niikaua, kui need nn leiutised jäävad meie pähe või me võtame nad lihtsalt kasutusse, ei ole mingit probleemi.

Hetkest, kui tekib mõte, et äkki on võimalik väljamõeldud lahendust kuidagi kaitsta, monopoliseerida selle kasutamist, tuleb arvestada natuke keerulisemate reeglitega.

Selleks, et leiutist kaitsta (st esitada kaitsetaotlust), tuleb kõigepealt endale selgeks teha leiutise eesmärk ja lahenduse olemus ning seejärel uurida taustinformatsiooni ehk teostada patendiotsing.

Sõna ?leiutis? ei ole võimalik otseselt defineerida. Seadustes (patendiseadus, kasuliku mudeli seadus) on seda püütud teha läbi leiutise kaitsevõimelisuse kriteeriumite.

Patendi või kasuliku mudeliga on kaitstav iga tehnikavaldkonna leiutis, kui ta vastab kolmele olulisele kriteeriumile ? uudsus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus. Kui viimane kriteerium välistab igiliikuri tüüpi leiutised ja teine lihtsa kombineerimisega saadud lahendused, siis esimene kriteerium ehk uudsus välistab tuntud lahenduste uuesti kaitsmise kellegi teise poolt.

Uudsuse puhul on üheks olulisemaks omaduseks absoluutsus. Kui ükskõik kus maailmas on avaldatud ja kirjeldatud samasugune lahendus, siis on Eestis kellegi teise poolt samale leiutisele esitatud ja hiljem välja antud kaitsedokument vaidlustatav ning sama lahendust sisaldavate dokumentide põhjal tühistatav.

Kuigi leiutajale võib oma lahendus tunduda uudne Eesti kontekstis, tuleb ikkagi otsida taustinformatsiooni. Otsimise käigus selgub tavaliselt, kui palju on tegelikult maailmas püütud luua üha uusi lahendusi juba tuntud asjadele.

Enne taotluse esitamist tuleks mõelda, kuidas leiutist kaitsta. Kas esitada kasuliku mudeli registreerimise avaldus või patenditaotlus? Eesti leiutajad eelistavad üldjuhul kasuliku mudeli taotluse esitamist, sest patendiamet ei tee leiutisele sisulist ekspertiisi, mis tähendab seda, et ei kontrollita leiutise vastavust eelpool nimetatud kriteeriumitele.

Tänu sellele saab kasuliku mudeli tunnistuse kätte suhteliselt kiiresti ? umbes kuue kuuga. Patendikirja saamiseni võib kuluda ekspertiisi tõttu 3?5 aastat. Tihti kasutatakse kasuliku mudeli kiiret registreerimist ära ebaterve konkurentsi tekitamiseks. Hea vormistuse korral saab näilise kaitse ka jalgrattale. Tuntud lahenduste uuesti kaitsmine on patendinduse põhitõdede pahatahtlik eiramine ning selline kasulik mudel vastavate protsesside teel tühistatav.

Taustauuringute järel tuleb vormistada reeglitekohased avaldused ja kirjeldused. Arvestama peab ka teatud kulutustega ? riigilõivudega ning patendivoliniku tasudega.

Kõige olulisem on kaitseulatuse kindlaksmääramine ehk nende tunnuste kirjeldamine, mille poolest uus leiutis erineb olemasolevatest lahendustest.

Erinevus võib esmapilgul tunduda üsna väike, aga selle kasutuselevõtmine võib anda efekti, mida varem ei tuntud.

Leiutise olemust peaks kirjeldama võimalikult üksik­asjaliselt, lisada teostusnäiteid, katsete tulemusi jms. Nende tegevuste puhul tasub pöörduda konkreetse tehnikavaldkonna patendivoliniku poole.

Patendivoliniku ülesanne on tungida koostöös leiutajaga leiutise sisusse ning kirjeldada leiutis sellisena, et kaitse oleks piisav.

15. veebruari Äripäevas ilmunud artikkel Liikuvate autotulede leiutaja plaanib kohtuasja suurte autofirmade vastu räägib Heldur Sepa püüdest kaitsta Eestis oma leiutatud auto kurvitulesid.

Leiutaja on koostöös patendi­volinikuga asunud ründama automüüjaid, toetudes Eesti kasulikule mudelile (EE00437U1, esitatud 23.02.2004), et need lõpetaksid kurvis tee suunda jälgivate tuledega autode müügi ning kasuliku mudeli omaniku õiguste rikkumise.

Peale nimetatud kasuliku mudeli analüüsi peab tõdema, et automüüjad võivad rahulikult hingata.

Kasulikus mudelis on leiutise uudsete omadustena kirjas see, et liiklusvahendi vasakule küljel on valgustid, millega tekitatakse vastassuuna teepoolele valguslaigud ning need valgustid on juhi silmavaatest kõrgemal või madalamal. Leiutis­kirjelduses pole sõnagagi juttu kurvis tee suunda jälgivatest, nn roolimisega sünkroniseeritud tuledest. Otsing patendibaasides näitab, et kasulikus mudelis kirjeldatud lahendus on samuti olemas (Saksa patenditaotlus nr DE10058903, 11.04.2002). Tsiteeritud patendivoliniku sõnul on kurvitulede lahendus Prantsusmaal olemas aastast 1997.

Autor: Margus Sarap