Tööandjate Keskliidu liige ise sunnib FIEks hakkama

Eesti Post on loomas pretsedenti, millega tööandja avaldab otsest survet töötaja n-ö FIEstumiseks. Koos sellega kaasnevad postiljonidele karmid kohustused, näiteks leida haigestumise korral ise asendustöötaja, ise autot liisida või omada, eksimuste korral trahvi maksta, ja keeld konkurendi juures töötada.

Äripäev taunib palgatöötajate sund­FIEstamist ? see pole ettevõtluse sisuline arendamine, vaid ühe firma soov omandada turul ebaausat konkurentsi­eelist.

Kui Eesti Post surub postiljonidele peale lõdvemad töösuhted ja vähem õigusi, siis ta parandab oma konkurentsi­võimet võrreldes teiste postiettevõtetega. FIE teenetest saab ju lihtsasti vabaneda. Kui lisada siia ranged nõuded, trahvid, keelud ehk suuremad töötajapoolsed kohustused, siis on postiljonid sotsiaalsetest tagatistest sama hästi kui ilma. Nagu eksid millegi vastu, oled tööst ilma ja kaevata pole kellelegi.

Seevastu palgatöötajat vallandada on tülikam. Lausa kurioosne tundub konkurendi juures töötamise keeld, üks aasta, ja postisaladuse hoidmise kohustus kolm aastat. Mis on postijoni töös sedavõrd konfidentsiaalset, et nõuab eraldi sätestamist?

Üks FIEks sunnitud postijon teeb ära peaaegu viie endise (jalgrattaga või jalgsi) postiljoni töö. See annab Eesti Postile tuntavat palga ja sotsiaalmaksu kokkuhoidu, mis parandab firma finantsnäitajaid.

Diskussioon FIEks olemise poolt ja vastu on ühiskonnas terav. Ühelt poolt riik ? maksuameti näol ? ja tööandjate keskliit hurjutavad FIEsid seepärast, et neilt laekub liiga vähe sotsiaalmaksu. See on ka tõsi. Teiselt poolt sunnib riigile, see tähendab maksumaksjale kuuluv suur tööandja Eesti Post ise FIEks hakkama. Eesti Post on ühtlasi Eesti Tööandjate Keskliidu liige. Kui see pole kõige ehtsam kahepalgelisus, siis mis see on?

Vastuargumendina võib väita, et FIEks hakanud postiljonide tegelik sissetulek on kasvanud. Eesti Post eraldab postiljonile 11 500 krooni, millega postiljon peab katma kõik töötegemisega seotud kulud ja maksma ära ka maksud. Varasemas mõttes netopalgaks jääb kätte umbes 3600 krooni (mis on ilma autoliisinguta), varem jäi kätte ca 3000 krooni.

Ent suuremat sissetulekut kahandavad väiksemad sotsiaalsed tagatised, lisa­kohustus otsida endale kiiresti asendaja ja talle ise ka maksta, omada pidevalt kahte sõidukorras autot.

Eesti Posti sõnul kohustust FIEks hakata ei ole, võib ka vanaviisi jätkata. Samuti on taganetud kavast korraldada kogu postikanne FIEde abiga. Ent kui Eesti Postil on valida kahe töötaja vahel, kellest üks on nõus hakkama FIEks, siis ilmselt pole kahtlust, kes töö endale saab.

Eesti Postile väiksemate kuludega teeb FIE ära pea viie inimese töö. See on ka kivi riikliku tööhõive- ja maksupoliitika kapsaaeda: palgatööjõu maksud on nii kõrged, et isegi riigifirma otsib kõrvalteid.

Kellelgi ei saa midagi selle vastu olla, kui Eesti Post parandab oma efektiivsust. Kui see käib riigiette­võttes sundettevõtluse arendamise kaudu, tundub uhke postipasun kuidagi roostes ja häälest ära.

Autor: ÄP