Uus transpordi arengukava rõhub koostööle ELiga

Transpordi arengukava aastateks 2004?2013 on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt Eesti avalikkusele ? ministeeriumidele, riigiasutustele, transpordisektori ettevõtetele ja kolmandale sektorile ? välja pakutud nägemus transpordisektori riiklikust arendamisest järgneva kümmekonna aasta jooksul.

Arengukava on loogiliseks järjeks arengukavale 1999?2006. Kava koostamisel on võetud arvesse rahvusvahelist situatsiooni transpordisektori kiirel globaliseerumisel, Euroopa Liidu transpordipoliitikat ja Eesti transpordisektori kohta läbi viidud uuringuid.

Arengukava sisaldab ka Eesti liiklusohutuse (2003?2015) ja ühistranspordi arenguprogrammi 2004?2010.

Transpordi arengukava väljatöötamisega tegelevad majandusarengu osakonnast Peeter Soidla, Janno Järve, Silver Tammik, Aveli Auväärt. Töös osaleb transpordiala nõunik Anti Moppel ning keskkonnamõjude hindajad Säästva Eesti Instituudist.q

Enim mõjutavaks teguriks on autoveoturu avanemine 1. mail 2006. aastal, kus Eestil on võimalik taotleda ka 2+1aastast üleminekuaega.

Prioriteediks võetakse tähtsate teelõikude ehitamine, rekonstrueerimine ja taastamine (Via Baltica, Tallinn?Narva, Tallinn?Tartu?Luhamaa) ning siseriiklikult olulise mandri ja Muhu saare vahelise püsiühenduse loomine.

Logistikafirmadele on oluline piiriületuse ja viisare?iimi lihtsustumine eelkõige Venemaa suunal, mis hetke poliitilist olukorda hinnates on reaalne.

Autoveoturg on juba avanenud

Samasugust poliitikat rakendades muutub Eesti vedajate jätkusuutlikkus küsitavaks. Läti ja Leedu on odavate hindadega Eesti turu ära solkinud. Nii Põhjamaad kui ka Lääne-Euroopa riigid kaitsevad oma turgu ja vedajaid. Meie mitte, kuna me ei suuda ühiselt kokkuleppele jõuda.

Eesti autoveoturg on sisuliselt juba avanenud. Hinnad, mida Läti ja Leedu vedajad pakuvad, lõhnavad kangesti ümbrikupalga järele. Infrastruktuuride arendamine elavdab kahtlemata regionaalarengut ning lihtsustab vedajate tööd.

Märksõnadeks on Tallinna-Jägala lennuvälja rajamine, Tallinna lennujaama laiendamine, kopterväljakute rajamine väikesaartele ja haiglate lähedusse ning teenuste diferentseerimine soosimaks keskkonnasäästlike õhusõidukite kasutamist.

Turismiarengu seisukohalt on tähtis Pärnu, Tartu, Kuressare ja Kärdla lennuväljade lennuinfrastruktuuri kaasajastamine ning turvalisuse suurendamine.

Pärssivaks teguriks on lennundusturu ühesuunaline avatus, mis ei võimalda laiendada tegevust Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse.

Reisijateveo tulevik paistab helgem

Reisijateveo väljavaated on lennunduses helgemad kui kaubavedudel. Kui reisijate arv kasvab aastas üle 30%, siis on see lennuvedajate jaoks atraktiivne turg, mis meelitab Eestisse uusi firmasid.

Kaubavedude osas järgneme Euroopa praktikale, kus valdav osa kaubast liigub lennuautodega suurtesse hub?idesse ehk jaotuskeskustesse. Uued lennufirmad Eestis ei ole avanud oma lende kaubale.

Turvalisusaspekti suurendamine lennunduses tähendab lisakulutusi nii kauba- kui ka reisivedude osas.

Esmatähtis on läbilaskevõime suurendamine, põhja-lõuna suunalise Rail Baltica projekti käivitamine, Tallinna?Riia rongiliikluse taasavamine, Riia?Peterburi rongiliikluse suunamine läbi Valga-Koidula jaamade ning siseriiklikult oluliste raudteeliinide nagu Tallinna?Tapa, Tartu?Koidula, Tartu?Valga tehnilise taseme tõstmine. Samuti on prioriteediks eritasandiliste ülesõidukohtade loomine turvakaalutlustest lähtuvalt, eriti kui liiklusintensiivsus raudteel suureneb.

Jätkuvalt on probleemiks alafinantseeritus ning uute finantseerimisallikate leidmine.

Raudteel esmatähtis läbilaskevõime suurendamine

Tänast olukorda arvestades on ilmne, et piiripunktide läbilaskevõimalusi tuleb suurendada, eriti magistraalteede läbilaskevõimalusi sadamate suunas.

Koidula?Valga raudteelõigu arendamine Läti suunas võib aga tähendada seda, et osa Tallinna Sadamasse plaanitud kaubast liigub hoopis Riia, Ventspilsi ja Liepaja sadamasse. Seetõttu tuleb valida jõukohased, efektiivseimad ja õigeaegsed lahendused investeeringute osas.

Kui jätta kõrvale rahastamine ja majanduslik efektiivsus, on enamik ettevõtjatest ja ka reisijatest selle poolt, et raudteel oleks võimalikult palju reisijate ning kaupade liikumise suundi. Veel parem, kui liikuda saaks suvalisel ajal kõikvõimalikke kombinatsioone kasutades.

Eluliselt tähtis on kauba liikumine läbi Baltikumi territooriumi Skandinaaviast läände ja vastupidi. Tänasel päeval on see väga minimaalne.

Loodud tingimused ja plaanid võimaldavad arengut, kuid ei taga seda.

Peatähelepanu lähimerevedudel, sadamate maismaaühenduste arendamisel ning kaupade suuremal diferentseeritusel, eelkõige konteinerkaupade osakaalu suurendamisel.

Suurim probleem on Eesti lipu all sõitvate laevade vanus (keskmiselt 20 aastat, ELis on vastav näitaja 10).

Eesti laevade konkurentsivõime tagamiseks töötatakse välja toetussüsteemid ning luuakse Lähimerevedude Edendamiskeskus.

Paldiskist kujuneb peamine kaubasadam

Ainuke võimalus Eesti oma laevastiku tekkeks on maksude kaotamine Eesti lipu all sõitvate laevade meeskondade palkadelt. Doteerimine ja toetamine ei ole õige lahendus, kuna raha ümberjagamine on alati kellegi suhtes ebaõiglane ning võib tekitada korruptsiooni. Absurdne on praegune olukord, kus riigi raha eest koolitatakse Eesti Mereakadeemias meremehi välismaa lippude all sõitvatele kaubalaevadele. Lähimerevedudele tuleks kasuks sadamamaksude alandamine. Tänasel päeval on Tallinna sadama külastamine 3?5 korda kallim kui Põhja-Euroopa ja kaks korda kallim kui Soome sadamate külastus. Kiiresti tuleb leida vahendeid Paldiski sadamasse viivate infrastruktuuride arendamiseks. Paldiski sadamast kujuneb peamine kaubasadam.