Täna avatakse Tallinna elektrivarustuse üks kõige tähtsam objekt, uhiuus kõrgepingealajaam Harkus.
Alajaama ehitus läks maksma 125 miljonit krooni ning selle ülesandeks saab lisaks Tallinna elektriga varustamisele olema ka tulevase Estlinki kaabli ühendamine Eesti elektrivõrku.
Harku alajaam on viimase kümnekonna aasta jooksul ainus täiesti uus 330 kV kõrgepingega alajaam, mis Eestis on ehitatud. Investeeringud elektrivõrku tähendavad enamasti olemasolevate seadmete uuendamist ja kaasaegsemate vastu vahetamist, Harku alajaama puhul on tegemist aga algusest lõpuni uue ehitisega, mille valmimine võimaldas Tallinnast ära kaotada vana, ligi 40 aasta vanusel tehnikal toimiva Veskimetsa 220 kV alajaama, teatas Eesti Energia pressiteenistus.
Järgmise sammuna kavandab Jaotusvõrk Harku valla elanike elektrivarustuse parandamiseks Liikva külla 20/10 kV jaotusalajaama ehituse, mille peamine ülesanne on Tabasalu 110/10 kV alajaama koormuse vähendamine.
Harku alajaama ehitusleping sõlmiti 2003. aasta septembris ning objekt pingestati lõplikult 13. jaanuaril 2005. Harku alajaama peatöövõtja on AS Siemens, peamised alltöövõtu teostajad AS FKSM ja AS Siemens Elektroservices.
Harku alajaam on ühendatud kõrgepingeliinidega Kiisa 330 kV alajaamaga ja Keila, Kadaka ning Veskimetsa 110 kV alajaamadega, mis teeb alajaamast Tallinnani jõudva elektriühenduse strateegilise objekti. Tulevikus saab Harku alajaam olema Estlinki merekaabli ühenduseks Eesti poolelt.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.