Elcoteqi edulugu põhineb sundseisus töötajatel

Elcoteq on Eesti suurim eksportöör ja suuruselt teine eratööandja. Veebruaris teatas elektroonika­seadmete tootja, et tema 2004. aasta kasum suurenes aasta varasemaga võrreldes ligi 90%. Äripäev tegi täna loo selle toiduahela madalamast otsast.

Toimetuse arvates sümboliseerib Elcoteq Eestit kui madala tööjõu maad.

Nagu ettevõte ka aastaaruandes mainib, püsib Elcoteqi edu odavatel töö­kätel. Teades, et firmas töötavatel, vaid vene keelt kõnelevatel naistel pole lootust teist ametit leida, dikteerib Eesti esitööandja neile karmid tingimused.

Äripäev intervjueeris ettevõttes töötavaid inimesi, kelle palk ei ole tõusnud kaheksa aastat järjest. Samas on Eesti keskmine palk tõusnud selle aja jooksul 91% (võrdluse aluseks on 1997. ja 2004. aasta viimased kvartalid) ning hinnad 27% (aluseks 1998. ja 2005. aasta veebruar). Elu üldiselt on Eestis paremaks läinud. Elcoteqi töötajate jaoks on see halvenenud.

Eestis laiemalt on muutunud arusaamine töötaja kohast ettevõttes. Aina rohkem on levimas mõtteviis, et töötajat tuleb hoida ja motiveerida, sest see parandab ka firma majandustulemusi. Võib väita, et Elcoteq on suur­firma, millel pole nii lihtne inimesi hellitada kui mõne palgalisega väikeettevõttel. Kuid see pole põhjus. Ka näiteks Tallinna Autobussikoondisel on üle tuhande töötaja, ometi jõudis firma mulluses Äripäeva töötajasõbralike firmade TOPis viiendale kohale, kusjuures töötajad hindasid seda juhtidest palju kõrgemalt. Elcoteq ei mõtle inimeste motiveerimisele, sest see lihtsalt pole tema ärimudel.

Elcoteqi kaitseks võib öelda, et kui teda ei oleks, poleks tuhandetel naistel üldse mingit tööd ega palka. Et Nokia ja Ericssoni juppide monteerimine on hinnatud töö, näitab see, et 68 inimest pole paljuks pidanud tulla Tallinna tehasesse tööle Ida-Virumaalt. Neile pakub ettevõte tasuta elamist ühiselamutes ning kohalike ja mujalt tulnute vahel on tekkimas isegi konkurents.

Elcoteqi kohta pädeb sama argument mis nende kurikuulsate kolmanda maailma vabrikute kohta, mis teevad näiteks Nike?i tosse või Adidase dresse. Te virisete? Hästi, liigume mujale, teiesuguseid on palju. Ilma meieta on teil veel kehvem. Sellele loogikale on raske vastu vaielda, kui just seadusi ei rikuta. See on kapitali vaba liikumise tumedam pool. Kui me ütleme, et me ei taha odavaid töökohti, liigub investeering lihtsalt mujale. Mis Ida-Virumaa on Tallinnale, on Hiina Eestile. Nokia telefonid kokku panemata ei jää.

Kedagi ei sunnita Elcoteqis töötama. Ettevõtte palgal olijad pole end ise tööjõuturul konkurentsivõimelisemaks muutnud. Äripäeva ajakirjanikud ei leidnud ühtegi eesti keele kõnelejat, kuid riigikeeleta ei saa tööle näiteks teenindusse. Elcoteq on vaid õigel ajal õiges kohas, et kasu lõigata. Ei saa teda äritegevuse eest hukka mõista.

Kuid uhke selle odava tööjõu sümboli üle ka enam olema ei pea. See pole muud kui üks etapp meie arengus, kuhu mingi aja möödudes Elcoteq enam ei mahu. Sest lisaks karmidele töötingimustele on sellisel ärimudelil ka omadus edasi liikuda, veelgi odavama tööjõuga riikidesse.

Autor: ÄP