Uue Honda esiistmel kolmekesi

Ülemöödunud nädalal jõudsid Eestisse esimesed kuuekohalised Honda FR-V mahtauto eksemplarid. Ja kes temaga kas või põgusalt on jõudnud juba kokku puutuda, seda pole FR-V kindlasti ükskõikseks jätnud. Vähe sellest, et auto on kogu oma kontseptsioonilt täiesti uudne ja eriline, on ka tema sõiduomadused igati laitmatud.

Istmete väga erinevad liigutamisvõimalused ei ole mahtautode puhul enam mingi uudis. Ikka ja jälle üritatakse teineteist üle trumbata mõne uue võttega, olgu see siis istmete põrandasse pakendamine või siledapõhjalise kauba­ruumi moodustamine üheainsa liigutuse abil. Tõsi, põrandasse FR-V istmeid ei peida, kuid kaubaruumi moodustamise lahendus on küll lihtsam veel kui Accordil. Midagi sarnast Mazda 6 Karakuri süsteemile: selja­tuge ettepoole tõmmates liigub istmepadi ise alla ja sileda kaubaruumi tekkeks pole vaja ei pea­tugesid eemaldada ega istmepatja eraldi eest tõsta. Lisaks võimalus reguleerida tagumiste istmete seljatugede kallet ja liigutada keskmist istet ette-taha.

Kuid mitte see ei ole FR-V peamine trump. Selleks on hoopis tema esimene istme­rida, kus kokku kolm istet. Kunagi tuli sellise võimalusega välja Fiat Multipla, mis meie turule aga ei jõudnudki. Seega on Honda FR-V tavaliste sõidu­autode seas esimene omataoline Eestis. Lisaks on keskmine iste igati multifunktsionaalne: seda võib kasutada istmena, kui pool istmepadjast teistpidi keerata, siis joogitopside hoidjana ja kui seljatugi alla lasta, siis käetoena või kui taha lükata, siis lapse turvatooli kinnitamiseks.

Tõsi ta on, et kolmas iste ei saa tavalisse autosse tekkida niisama, vaid ikka millegi arvel. Ühest küljest muidugi on ka auto ise laiem, kuid väliselt ei torkagi see eriti silma. Sellest saab aru alles siis, kui parklas vaba kohta otsides keerad taskusse, kuhu iga teine auto vabalt ära mahuks. Keerad ja jäädki sinna, autost välja nii­sama lihtsalt ei mahu.

Teisalt on kolmanda istme olemasolu selgelt tajutav ka rooli taga istudes. Juhiiste on üsna tihedalt vastu ust ja ka tahavaatepeegel ei asu teps mitte keskel nagu normaalsel autol. Alguses on vasaku küljega vastu ust surutuna autot juhtida üpriski harjumatu. Kui ka keskmine iste on hõivatud, on tihe küünarnukitunne rõhumas mõlemalt poolt. Mugavaim variant Hondaga sõitmi­seks on aga siis, kui keskmise istme seljatugi on alla lastud ja saab parema küünarnukiga mõnusalt nõjatuda seljatoest moodustavale käetoele. Ka armatuurlauast välja­ulatuv käigukang istub siis täpselt pihku ning sellisest sõiduasendist on juba raske mugavamat välja mõelda.

Sõidumõnule annavad tubli boonuse Honda hea dünaamikaga mootor ja siduri-käigukasti perfektne koostöö. Varasemate mudelite puhul segas seda kõike nautimast Hondale omaselt kaugel asetsev rool, FR-V puhul on seegi viga kõrvaldatud ? rooli saab nüüd liigutada ka pikisuunas.

Honda strateegiale kohaselt ei ole ka FR-V mudeli­valik lai. See piirdub vaid kahe mudeli ja kahe varustustasemega: kui võtad ühe mootori, saad ühe varustusega, kui tahad teist varustust, saad kaasa ka teise mootori. See tähendab, et saadaval on 1,7-liitrise mootoriga versioon (125 hj), mille varustustase on tagasihoidlikum, ja 2-liitrine variant (150 hj) kõrgema varustusega. Varustus on aga selline, et ka 1,7-liitrise puhul on olemas sisuliselt kõik, mis ühel autol olema peab: sealhulgas kliima­seade, veojõukontroll, elektriaknad ja stereo. 2-liitrisega saab juurde veel püsikiirusehoidja, katuseluugi, stabiilsusprogrammi jms. Ja kui arvestada kogu seda kaadervärki, mis FR-V baasvarustuses sees on, siis on ka tema hinnatase igati asjakohane: 275 000 ja 325 000 krooni.