Investeerimisguru Warren Buffett pani nädalapäevad tagasi punkti uuele Berkshire Hathaway aastaraportile, kus lisaks oma investeeringute tutvustamisele jagas ka seekord investeerimishuvilistele lihtsaid näpunäiteid.
Maailmas rikkuselt teiseks inimeseks tõusnud Buffett pakkus seekordses raportis väikeinvestoritele välja kaks investeerimisnippi: ära kauple liialt palju ning ära jäta maha laeva (ära loobu investeerimast), kui teised juba üle reelingu merre hüppavad.
Buffetti sõnul on viimased 35 aastat näidanud Ameerika firmad suurepäraseid majandustulemusi ning see oleks pidanud investoritele andma lihtsa võimaluse mahlaseks teenistuseks. Investorid oleks pidanud lihtsalt püsima edasi tormavate Ameerika firmade kukil hajutatud ja madalate kuludega aktsiaportfelliga. Indeksfondid oleks teinud lihtsalt oma tööd.
USA aktsiaturu liikumist kajastav Standard & Poor?s 500 indeks on viimase 40 aasta jooksul näidanud koos dividendidega keskmiselt 10,4% aastatootlust. Samas ütleb Buffett, et sellist ilusat vaikset tootlust on turg pakkunud harva. Viimase 35 aasta jooksul on S&P 500 indeksi aastane tõus jäänud normaalse 8?14% aktsiaturu tootluse vahele vaid kaks korda (möödunud aastal ja 1993. aastal). Kogu perioodi jooksul on aktsiaturg keskmiselt koos dividendidega tõusnud aga 54 korda. Hoolimata pikaajalisest kiirest tõusust on paljud aktsiainvestorid pidanud leppima aga keskpärase või koguni katastroofilise tulemusega, möönab Buffett.
Investeerimisguru sõnul eksivad investorid kolmes asjas: nad ajavad oma kulud kõrgeks kas siis liialt innukalt kaubeldes või makstes oma aktsiaportfelli haldajatele liialt kõrgeid tasusid. Teiseks ostetakse väga kergelt aktsiaid lihtsalt vihjete peale või panustatakse parasjagu kuumadesse väärtpaberitesse selle asemel, et enne investeerimist teha korralik ettevõtte analüüs. Kolmandaks ostetakse väärtpabereid siis, kui aktsiad on juba kaua aega tõusnud, ja müüakse neid pärast stagnatsiooni või langusperioodi. Ajastamine on võimalik vaid siis, kui tuntakse hirmu, kui ülejäänud investorid on ahned ja ollakse ahne siis, kui ülejäänud on hirmul.
?Investorid peavad teadma, et erutumine ja kulud on nende vaenlased,? märgib Buffett.
Igatahes Buffettit on selline strateegia viimased 40 aastat aidanud ning pakkunud ta investeeringutele keskmiselt 21,9protsendilist aastatootlust.
Kui 1964. aastal oli iga Berkshire? A-aktsia taga 19 dollari väärtuses investeeringuid, siis möödunud aasta lõpus juba 55 824 dollarit. Börsil maksab sama aktsia koguni üle 90 000 dollari. Rahakotipärasem Berkshire? B-aktsia hind on 3000 dollari ümber. Samas mõlema aktsia omanikul on võimalus pääseda kuulsale Berkshire? aktsionäridele koosolekule ja saada kindlustusfirmas GEICO, mis on üks Buffetti neljast parimast investeeringust, autokindlustust 8% tavatariifidest soodsamalt.
Hoolimata üliheast minevikust polnud Warren Buffett oma möödunud aasta tööga rahul, kuna juba teist aastat järjepanu jäi tema fondi aastane tootlus turuindeksi liikumisele alla.
?Ma ei teinud oma tööd möödunud aastal väga hästi. Ma lootsin teha aasta jooksul mitmed mõne miljardi dollari suurused ühinemised, mis oleks lisanud uut ja märkimisväärset hoogu oma tuludele. Aga mul ei läinud see korda. Lisaks leidsin ma ostmiseks väga vähe atraktiivseid väärtpaberid,? ütles Buffett, lootes sel aastal tulemuslikum olla.
Buffetti investeerimisfondil oli möödunud aasta lõpuks kogunenud vaba raha 43 miljardit dollarit. Kui paljud fondijuhid ei suudaks seda raha paigutamata jätta, siis investeerimisguru kinnitas taas oma strateegiat, et ta investeerib vaid siis, kui tal õnnestub hea potentsiaaliga ettevõtteid odavalt osta.
Aktsiates oli investeerimisfondil aasta lõpul 37,7 mld dollarit. Enim firmades Coca-Cola, American Express ja Gillette. Kõige vapustavamaks investeeringuks tuleb lugeda 1974. aastal tehtud 11 mln dollarist paigutust meediafirmasse Washington Post, mille hind on kasvanud 1,7 mld dollarini.
Viimastel aastatel on Buffett suutnud edukalt teenida raha nii rämpsvõlakirjadelt kui ka valuutadelt. 2004. aasta aruandes toob ta välja investeeringu firma Level3 eurovõlakirjadesse, mille pealt teenis ta rikkalikult kasumit nii euro tugevnemise kui ka firma krediidireitingu paranemise tõttu.
Möödunud aasta lõpus oli Buffettil kaheteistkümnes erinevas valuutas kokku üle 21 miljardi dollari. Buffett kinnitab siiralt, et tal on väga tugev usk USA majandusse, kuid kuna riigi kaubandusdefitsiit rõhub dollarit nii praegu kui ka tõenäoliselt tulevikus, on mõttekas raha muudes valuutades hoida.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.