Proovige veel!

Hetkel, mil te neid ridu loete, on üsna tõenäoiselt (Soome kogemust arvestades) 9. juulil Tallinnas toimuvale Lenny Kravitzi Eesti esmakordsele staadioni­kontserdile piletid välja müüdud ja teil on kas vedanud või mitte.

Kahjuks on ka 30. märtsil peetava Eesti?Venemaa jalgpallikohtumise pääsmed läbi ning hilinejatel jääb tõeline staadionikirg tundmata.

Alles on veel teater. Ja teatrist on põhjust rääkida küll, sest nädal lõppeb ju rahvusvahelise teatripäevaga.

Millal te viimati teatris käisite? Või on igapäevane eluteater piisavalt väsitav, et veel pärast pikka tööpäeva või -nädalat end tõelisele rambivalgusele lähemale sundida.

Sel nädalal on teatripealinnaks Pärnu, sest selle aasta preemiad naerva ja nutva maski parimatele kandjatele antakse üle Endlas.

Endla teatrist meenub ka viimatine lugu sellest, kui suur osa meil, see tähendab publikul, on etenduse õnnestumisel.

Pärst ?Diileri valikut?, mis anti tänutäheks jaanuari loodusõnnetuse päästetöötajatele, tõdesid näitlejad, et see oli senistest parim mäng. Miks? Sest saalis vaatajate hulgas istust tavatult palju mehi. Pole ju kellelegi saladuseks, et enamiku teatrite suurema osa publikust moodustavad naised ja neist omakorda on suurim osa keskealised ja üle selle.

Ehk võtaks nüüd teatri­nädalal ette saalirahva maskuliinsemaks muutmise? Kui esialgu peaks teatriõhkkond võõristavana tunduma, siis võiks valida midagi teistsugust ja tõeliselt mehelikku. Näiteks ?Ürgmehe? Mati Undi lavastuses ja Jan Uuspõllu esituses ööklubis Privé. Ehkki selle etenduse 26. märtsi piletid on ka välja müüdud. Paljulubavatel asjadel on lihtsalt turgu. Aga teie ärge jätke. Proovige veel!