Millal komisjon avalikustab viie riigi suhkrutrahvid?
Meil ei ole kuupäeva, kuid komisjon kinnitab liigsete laovarude mahud mai lõpuks.
Kas fakt, et Eestis ei kogunudki suuremat osa suhkrust eratarbija, nagu alguses arvati, oli põhjus, miks komisjon ei avalikustanud trahvide summat täna ja võtab otsustamiseks rohkem aega?
Jah, tahame rohkem aega lõplike mahtude väljatoomiseks. Me teame, et see on poliitiliselt tundlik teema, see on ju suur osa Eesti SKPst. Me ei taha olla kõvakäelised, vaid leida teineteist rahuldava lahenduse.
Kuidas komisjon vaatab sellele, et Eesti liigse suhkruvaru kogusid siiski ettevõtted?
Tean, et on püütud väita, et peamine osa suhkruvarust on eramajapidamiste tarbeks, aga meie ei tee mingit erinevust viimase ja äritegevuse jaoks kogutava suhkru vahel. Nii et see pole argument, mille pärast me muretseksime. Samas aga andsid näiteks Läti ja Malta meile head seletused, kuidas nende liigne laovaru tekkis.
Kas Eesti ei andnud?
Me ei ole Eesti numbreid veel kinnitanud, täna on meil selleks aega mai lõpuni, nii et kes teab, mis juhtub. Meil on ajutised numbrid ja need võivad muutuda.
Kuidas mõjub Eesti usaldusväärsusele see, et algsed komisjonile esitatud andmed olid valed?
Ma ei saa siin teha hinnanguid usaldusväärsuse kohta. See on pikk läbirääkimiste protsess põllumajanduse direktoraadi ametnike ja Eesti ministeeriumi vahel.
Kas teised riigid on sarnaselt Eestiga üritanud komisjoni petta?
Ma ei tea, mida te mõtlete petmise all, sest ma ei tea kedagi, kes oleks petnud. Me räägime faktist, et Euroopa Liiduga liitunud riigid pidid tagama, et spekulatsioone ei toimu. On hulk riike, kes ei suutnud suhkru kogumist kontrollida ja Eesti tundub neist olevat kõige problemaatilisem ? tal on palju rohkem suhkrut varutud kui teistel.
Kaks Eesti endist põllumajandusministrit süüdistasid eile liigsete laovarude tekkimises pisut ka Euroopa Komisjoni, kes mattis maha nende pakutud üleminekuperioodi idee.
Liitumislepingus on selgelt öeldud, et liikmesriigi kohustus on vältida liigsete laovarudega spekuleerimist ja kui see siiski toimub, ei ole see Euroopa Komisjoni süü. Teiseks, me oleme selles küsimuses paindlikud ? algselt pidime otsuse võtma vastu täna, et mis summa Eesti peab maksma, kuid nüüd anname Eestile rohkem aega liigsete varude suuruse arvutamiseks ja nendest lahtisaamiseks. Igal juhul ei saa meid süüdistada pahatahtlikkuses. See ei ole meie probleem, see on Eesti siseprobleem. Ja Eesti teadis selgelt, et peab seda probleemi vältima.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”