Eesti lobi Brüsselis tõstab pead

Juba mitu aastat on Brüsselis oma huve esindanud Tallinna linn ja Põllumajandus-Kaubanduskoda, kel mõlemal Brüsseli eurokvartalis komisjoni ja parlamendi vahetus läheduses väikesed kontorid.

Põllumajandus-Kaubanduskoja värske esindaja Ene Kärner tuleb jooksujalu sealiha tootmist puudutavalt koosolekult ning seletab, et tema põhi­ülesanne on ennetada olukordi, kus avastatakse, et Eesti pole mingit infokildu kätte saanud või oma arvamust avaldanud. Samas ütleb ta, et näiteks suhkrutrahvi temaatikaga pole koda üldse tegelenud, kuigi näiteks jäätisetootja Balbiino on koja liige.

Kärneri igapäevatöö on uudiste vahendamine Eestisse, kohtumised, sealhulgas mitteametlikud, lõunasöögid ja töögrupid ja koosolekud. ?Kui inimene käib Eestist, on tal sekkumisvõimalust vähem, siin on vajalikud inimesed käe-jala juures, saab kohtuda. Usun, et on võimalik komisjoni ja parlamendi otsuseid mõjutada,? räägib ta.

Hetkel on Põllumajandus-Kaubanduskojal koos Eesti saatkonnaga käsil projekt, mis püüab tuua Eesti toidukaupu ? juustu, alkoholi, kala ? Brüsseli poodidesse müügile.

1999. aastast saadik on vahelduva eduga Brüsselis kohal olnud Tallinna linn, kellel praegu käivad Brüsseli ja Tallinna vahet kaks esindajat. 5. mail avatakse Brüsselis ELi pealinnade sümboolikat tutvustavas Mini-Europe?is Tallinna linna ja Eestit tähistav sümbol, milleks on Tallinna linnamüüri üks lõik koos Paksu Margareetaga. Seda läheb avama Tallinna linnapea Tõnis Palts. ?See on tohutu promovõimalus Tallinnale ja Eestile,? räägib Tallinna esindaja Brüsselis Katrin Savomägi, kelle sõnul tuleks Tallinna esindust laiendada ülikooli ja regioonide esindaja kaudu. Viimase suhtes on edu näha, kuna sügisest plaanib oma ühisesinduse Brüsselis avada Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit. Mõne päeva jooksul kuulutatakse välja konkurss sobiva esindusinimese leidmiseks. Mai lõpuks peaks valik selge olema.

Lisaks plaanib Brüsselis esinduse avada Eesti Tööandjate Keskliit, kes hetkel tegeleb seal ruumide otsimisega. Liidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on esindust vaja seepärast, et koormus Brüsselis on suur. ?Ei ole mõtet praktiliselt igal nädalal lennata erinevate riikide vahel lennukitega,? rääkis ta. Teiseks põhjuseks tõi ta selle, et Brüsselis saab paremini enda eest seista. ?Et paremini oma huve kaitsta, peab olema kohapeal ja nähtav.?

Kui Tööandjate Keskliit plaanib avatava esinduse eelarveks poolteist kuni kaks miljonit krooni aastas, siis Tallinna linn kulutab praegu ligi miljon krooni aastas. Sama summa kulub ka Põllumajandus-Kaubanduskoja esinduse ülalpidamiseks Brüsselis.

Sama palju läheb maksma ka ETV Brüsseli reporteri Indrek Treufeldti kohalviibimine.

Lobitöös on olulisim suhtlemine ja kontaktid, väidab kaheksa kuud Brüsselis töötanud Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi Brüsseli esindaja Silja Kasmann.

?Sel nädalal on kõik lõunad broneeritud,? räägib Kasmann oma Brüsseli eurokvartali kontoris, mis tegelikult kujutab endast mitmekorruselist individuaalelamut, mida ta jagab kõigest ühe kolleegiga. Seal on ruumi üritusi korraldada ja külalisi vastu võtta.

Kasmanni sõnul võtab koosolekute ja seminaride korraldamise kõrval põhiaja parlamendi komisjonide kuulamas käimine ning maakondade esinduste külastamine.

Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi eesmärk on hoida pilk peal Euroopa Liidus valmival seadusandlusel, just regionaalpoliitikal ning keskkonnaküsimustel. Võrgustikku kuulub 150 maakonda üle Euroopa, kes ootavad infot viimaste arengute kohta Brüsselis. Nende hulgas on ka Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa.

Kasmanni sõnul kuuluvad nende huviorbiiti mõned Euroopa Komisjoni direktoraadid, samuti regioonide komitee ja osa europarlamendi komisjone. Neid kontakte peetakse kõige olulisemateks. ?Kohtume seal töötavate võtmeisikutega ja küsime neilt, et äkki saab meile olulise info eelnõusse sisse kirjutada,? tutvustab ta lobitöötaja põhieesmärki, oma idee surumist valmivatesse normatiivaktidesse.

Väheste eestlastena ametnike armee kõrval Brüsselis erasektoris töötavate noormeeste hinnangul on eestlastel europealinnas keeruline end kuuldavaks teha.

?Eestlastel on euroinstitutsioonides lobi teha ääretult raske,? ütles Brüsselis advokaadibüroos White & Case juristina töötav Teddi Rull. Tema sõnul on esimeseks probleemiks, et eestlased ei oska prantsuse keelt. Teiseks, näiteks prantslasel on sakslasega lihtsam rääkida ? nad on naaberriigid, suurriigid ja on ELis juba kaua olnud. Kolmandaks ei ole eestlastel Brüsselis veel suhtevõrgustikku. ?Muidugi võib see kümne aasta pärast teisiti olla,? lisas ta.

Brüsselis Toyota peakorteris müügijärgse teeninduse eest vastutav Erik Kuus toob välja, et eestlastest poliitikud, kes Brüsselis Eestit esindavad, peaksid olema väga head müügimehed. ?Ma arvan, et praegu nad ei ole,? nentis ta, lisades, et palju rohkem saaks ära teha.

Kui Rull on peaaegu aastase Brüsselis töötamise järel muutunud ELi suhtes skeptilisemaks, siis Kuus on asjaga rahul. ?Nüüd on meil võimalusi rohkem. Äritegevus on vabam, intensiivistab kontakte.?

Rulli sõnul on tema usk ELi mõttekusse ja efektiivsusesse vähenenud. ?Ma ei usu, et ta pikas perspektiivis toob nii palju kasu, kui arvati,? ütles ta, tuues välja bürokraatia suure rolli ning harmoniseerimise.

Kui Erik Kuus jääb Brüsselisse tööle veel vähemalt kolmeks aastaks, siis Rull on pärast aastatepikkust kodumaalt eemalviibimist otsustanud koju kolida ja mõnes siinses advokaadibüroos tööd alustada.