Eestile on liitumine olnud väga kasulik

Kõik, mis me tegime, tegime eelkõige iseendale, ja kui see meeldis ka Brüsselile ja Euroopa Liidule, siis oli topeltrõõm. Korrastatud joogi- ja heitvee puhastussüsteemid ? see on vaid väga lühike loetelu, millega saime hakkama juba ELiga liitumist ette valmistades.

ELiga liitumise järel on märgatavalt paranenud reisimisvõimalused elanikele, meie noored saavad õppida Euroopa ülikoolides, Eestisse on tulnud väga palju turiste Euroopa liikmesriikidest, me oleme sattunud maailma huviorbiiti ja turism on väga kiiresti kasvav majandusharu ? ma seostan seda otseselt ELiga.

Samuti on märgatavalt suurenenud Eesti eksport ? me oleme seda oodanud pikki aastaid ja nüüd on see kasvanud märksa kiiremini kui majandus üldiselt. Eestile on Euroopa Liiduga liitumine olnud kindlasti väga kasulik ja ma ei pööraks nii palju tähelepanu võimalikule suhkrutrahvile, vaid sellele, mida me oleme juba saavutanud.

Paratamatult tuleb ka edaspidi arvestada kõikide Euroopa Liidus kehtivate reeglitega. Ja kui me ei ole suutelised oma majandust ja seadusandlust korraldama nii, et me oleksime võimelised tegutsema kooskõlas Euroopa Liidu reeglistikuga, siis tuleb meil ka edaspidi maksta trahve ja käia kohtus.

Ma loodan, et meil ei tule seda liiga palju teha. Samas pole sellest pääsenud ükski liikmesriik.

Suuremad muutused Eesti majanduse jaoks seoses ühinemisega Euroopa Liiduga toimusid valdkondades, mis välismaailmaga kõige rohkem seotud ? kaubandus, turism ning investeeringud.

ELiga liitumisega sai Eesti ELi siseturu osaks, mis tõi kaasa viimaste tõkete kadumise kauplemisel ühenduse sees. Kõige märgatavam mõju oli tolliformaalsuste vähenemisel, lühenes aeg, mis kulus kaupade viimiseks teistesse liikmesriikidesse. Edasi-tagasi reis Euroopasse lühenes tänu piiriületuste lihtsustumisele kuni nelja päeva võrra. See on arvestatav võit nii ajas kui ka rahas. Piiriületusel võis enne liitumist pääseda 6 tunniga, kuid rekordid jäid isegi 50 tunni kanti.

Kuigi välisinvesteeringute osas jäi 2004 veidi eelnevale alla, võib ELiga liitumist ka selles vallas positiivseks pidada. Mitmed välismaised ettevõtted on saanud liitumisest julgustust, et oma tootmine Eestisse tuua. Mullu investeerisid välisfirmad Eestisse ligi 11,6 miljardit krooni. Ligikaudu sama summa eest saab ehitada viis Tallinna?Tartu maanteed.

Samas on halvenenud Eesti laevaomanike konkurentsivõime. Formaalselt on Läänemerel konkurentsitingimused küll teiste ELi riikidega võrdsed. Samas ei ole Eesti riik rakendanud riiklikku laevanduse toetussüsteemi, nagu Läti, Leedu, Soome ja Rootsi. See on seadnud Eesti reederid halvemasse olukorda.

Euroopa Komisjon algatab igal aastal ligi 1000 väärteomenetlust liikmesriikide vastu siseturu reeglite rikkumise pärast. Eestil on veel palju õppida, vältimaks suhkrutrahviga sarnaseid probleeme. Loodan, et edaspidi on meil rohkem tarkust ning Eesti majandus kasvab tänu Euroopa Liidu neljale põhivabadusele ? kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vabale liikumisele.

Kõigepealt tahaks südamele panna, et ametnikud võiksid veelgi aktiivsemad olla ühiste otsuste kujundamisel ja meie seisukohtade väljaütlemisel. Kindlasti on otsustusprotsessis osalemine tõstnud meie halduskultuuri ja ametnike kompetentsust.

ELiga liitumine tõi töökoormuse kasvu. Seda eriti valdkondades, mis kuuluvad ELi pädevusse, näiteks toll. Töökoormuse vähenemist ei ole uute Euroopa Kohtu lahendite ja Euroopa Komisjoni initsiatiivide valguses näha. Näiteks kohustab Euroopa Komisjon Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes liikmesriike ühtlustama oma otseseid makse prognoositust rohkem. Kohtulahendid tulumaksu osas tuginevad ELi õiguse üldistele põhimõtetele, kuid ei arvesta otsuse rakendamise võimalikkust ilma liikmesriikide maksutulusid ohustamata. Liikmesriigid on alustamas diskussiooni teemal, kas põhiõigused ja vabadused kaaluvad üles maksutulude ohtuseadmise.

Eesti ühines nii Euroopa Ühenduse kui ka tolliliiduga. Selle tulemusena langes tollivormistuse maht oluliselt ? tollideklaratsioonide arv vähenes 80% võrra. Samas muutus tollideklaratsiooni vormistamine senisest keerukamaks.

Tollisüsteemidesse integreerumine läks kardetust valutumalt. Olime valmis mustemaks stsenaariumiks. Positiivse näitena võiks tuua selle, et transiidiprotseduuril esitatakse 100% deklaratsioonidest elektrooniliselt.

Lähiaastatel toimub tolli valdkonnas nii õigusloome kardinaalne muutmine kui ka infotehnoloogiliste lahenduste viimine täiesti uuele tasemele. Nimelt on e-tolli mitmeaastase tegevuskava raames plaanis võtta kasutusele kogu ühendust hõlmavad andmebaasid ja andmevahetussüsteemid selleks, et ettevõtja saaks teha tollivormistust sõltumata sellest, millises liikmesriigis ta asub või tegutseb. Lisaks sellele töötatakse praegu välja uue ühenduse tolliseadustiku eelnõu.

Eile pärast valitsuse pressikonverentsi toimus Stenbocki majas esimene Euroopa Liidus oldud aja mõjusid analüüsinud pressikonverents, kus kolme ministeeriumi esindajad võtsid oma valdkonna kokku.

Majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Mario Lambingu hinnangul oli tegu eduka aastaga. Vähenesid tolliformaalsused, kadus osa eksporditõkkeid, lihtsustus piiriületus, välisinvestorite huvi kasvas. ?Vene topelttollide kadumise tõttu on maikuust ekspordimahud Venemaale kasvanud 1,7 korda,? rääkis Lambing. Negatiivsena nimetas ta transpordi ja toidu hinna tõusu, mille põhjustasid suhkru ja kütuse kallinemine ning aktsiiside tõus ja tollide kehtestamine.

Rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Kadri Reinthali sõnul on ELi toetuste maksmine käima lükatud. Kui kolme aasta jooksul enne liitumist sai Eesti abiraha 2 miljardit krooni aastas, siis nüüd 3,5 mld krooni ja alates 2007. aastast 7 mld krooni aastas.