Kui me praegu Eestis maksumäära langetame, keerame vindi üle ja ajame kogu meie elegantse üheastmeliste mudeli põhja. Ainuke lootus meie üheastmelist tulumaksusüsteemi päästa on selle praegust ?lamedust? vähendada ja maksuvabastuste vastuoksusi kõrvaldada.
Üheastmeliste mudelite peamine häda näib olevat poliitiline, sest nad on populistlike valimiskampaaniate käigus kergesti haavatavad valesüüdistustega, et nad ei võimalda küllaldaselt tulusid ümber jaotada.
Selle tõttu on sellised süsteemid väga vaevalised kasutusele tulema või kaua püsima. Näiteks USAs keerlevat üheastmelise tulumaksu seaduse eelnõu ringi juba üle veerand sajandi, kuid pole siiani seadusena välja jõudnud. Praegu olla seal isegi mõnele eelnõu propageerijale nina peale visatud, et võite kogu täiega Eestisse kerida.
Muidugi on lihtsa maksumudeli puhul kerge näha, kui palju majanduslik ebavõrdsus suureneb või väheneb, kui ühtset maksumäära langetada või maksuvaba piiri tõsta. Näiteks on meil lihtne näha, et maksuprotsendi alandamine paari protsendipunkti võrra suurendaks ebavõrdsust samuti vähemalt paari protsendi võrra ja et maksuvaba piiri tõstmine jälle vähendaks majanduslikku ebavõrdsust. Ebavõrdsuse suurenemist riigis peetakse aga tänapäeva poliitökonoomia põhivooludes majandussüsteemi reformimise ebaõnnestumise, riigi suurema banaanistumise tunnuseks.
Arvatakse, et ebavõrdsus tingib seda, et elanikkonna üldine harituse tase ning eriti sotsiaalkapital käib alla ja tõmbab edaspidi allapoole ka riigi usaldusväärsuse ning majanduse.
Meie praeguste maksuvabastuste juures on suurimaks dissonantsiks see, et investeeringute (hoiustamise) maksuvabastus kehtib ainult ettevõtetele, aga mitte lihtinimestele (kodumajapidamisele).
Suur Peeter või Aadu saavad oma või välispartnerite investeeringud keerata maksuvabastuseks, aga kohalik väike Juhan või Peeter, kes hoiustab, seda oma palgakese pealt ilma tulumaksu maksmata teha ei saa.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.