Rõõmustav on, et riigikontrolli suhkruauditis on hoidutud ettevõtjate tavapärasest siunamisest. Selle asemel on välja toodud, et seadusandjal puudus mõistlik põhjus üleliigse laovaru seaduse (ÜLTS) avaldamiseks alles 27.04.2004 ja jõustamiseks 1.05.2004, kui probleem oli teada Euroopa Komisjoni 10.11.2003 määruse nr 1972/2003 vastuvõtmise järel ja täiesti selge 14.01.2004 määruse nr 60/2004 kehtestamisel.
Riigikontrolör osutab põhjendatult, et ÜLTSi õigeaegne vastuvõtmine oleks tõenäoliselt vähendanud suhkruvaru ja kohtuvaidluste hulka. Kuigi probleemi tekitas riik, mitte ettevõtjad, olen seisukohal, et praeguses olukorras ei aita konkreetsetele ametnikele näpuga näitamine.
Riigikontrolör osutab, et enamik ettevõtjaist on vaidlustanud üleliigse suhkruvaru koguse määramise otsused. Siit tulenevalt hakatakse vaidlustama ka üleliigse laovaru tasu maksuotsuseid. Riigikontrolör kahtleb põhjendatult ettevõtjatelt tegelikult kättesaadavas laovarutasus. Ettevõtjatel on arvestatavad võimalused tugineda õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipidele.
Leian, et täitevvõimul tasuks enne ettevõtjate paindumatut ründamist tõsiselt kaaluda paratamatult kaasnevate vaidluste ebaselgeid perspektiive ja reaalselt kättesaadavat rahahulka. Teiselt poolt kohtulike ja kohtuväliste menetlustega kaasnevaid kulusid, samuti vältimatut õiguskindluse ja riigi usaldusväärsuse kahjustamist. Riik ei peaks iseenda tegematajätmiste eest sanktsioneerima ettevõtjaid, kes tegutsesid kooskõlas tol ajal kehtinud seadustega.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”