Minister Reiljani sõnul oli Haapsalu maatehing seaduslik ja ei lähtunud mitte maa turuhinnast, vaid väärtusest.
11. juunil ilmus Lääne Elus lugu sellest, kuidas Saaremaa kinnisvaraärimees Tullio Liblik napsas keskkonnaministeeriumi abiga ligi kolm korda turuhinnast odavamalt Haapsalu kesklinna ühe magusama ehituskrundi, kirjutab Eesti Päevaleht.
Eilse pressikonverentsi kokkukutsumise eesmärk oli keskkonnaministri Villu Reiljani sõnul anda selgitust nii selle tehingu toimumisest kui ka üldiselt kaitsealuste kinnisasjade vahetamisest. Ta väitis, et ajakirjanduses kajastatud ja elavat vastukaja tekitanud tehing oli seaduslik ning lähtus kinnisasjade vahetamisel asendamisele läinud maa väärtusest, mitte turuhinnast.
Kuigi Haapsalu kesklinnas asuva krundi turuhind võiks olla ligi 3,2 miljonit, tasus Liblik selle eest maaga, mille hinnanguline väärtus on ligi miljon krooni.
Reiljan märkis, et see oleks naeruväärne, kui keskkonnaministeerium annaks Haanjamaal asuva kaitsealuse kinnistu vastu maatüki Tallinnas.
?Kaitsealuse kinnistu hind ei kujune turuhinnast lähtudes, vaid kindla metoodika põhjal tehtud hindamisest, kus lõplik maksumus kujuneb poolte kokkuleppel,? selgitas Reiljan.
Määratav hind on tekitanud omanikes palju vaidlusi ja eriarvamusi, nii mõnigi vahetus on seetõttu katki jäänud. Pirita jõe oru maastikukaitsealal asuvate kinnistute vastu soovivad kõik omanikud saada maad Tallinnas või selle ümbruses, ministeerium peab Reiljani ütlust mööda selle sooviga arvestama.
Seotud lood
Neljandaks kinnipeetavaks maa-ameti
korruptsioonikahtluses on Postimehe andmetel OÜ Mell juhataja ja respublikaanist
Tartu linnavolikogu liige Tarmo Pedjasaar.
Äripäevale teadaolevalt, ametlikult
kinnitamata andmetel on riigiprokuratuur kinni pidanud täna avalikkuse ette
lahvatanud skandaalis maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri, Saaremaa
kinnisvaraärimehe Tullio Libliku ja ASi TSM juhi Einar Vettuse.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.