?Meile eraldatud ressurssidest reede ja pühapäeva õhtuks täiendavate praamide liinile panemine on lisakulu ning luksus,? ütles sadamates tekkinud olukorra kohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Margit Markus.
Saaremaa Laevakompanii ning majandusministeeriumi vahel sõlmitud lepingu järgi peab Virtsu?Kuivastu ja Rohuküla?Heltermaa liinidel alaliselt käigus olema vähemalt kaks parvlaeva, mis mahutavad 400 liinimeetrit sõidukeid ja 400 reisijat. Lisasõiduks tekib kohustus, kui sadamas on ootel rohkem kui 100 liinimeetrit autosid.
Markuse sõnul ministeeriumil laevakompaniile etteheiteid ei ole, sest miinimum on täidetud ning ministeeriumil puuduvad ka rahalised võimalused liinide täiendamiseks.
?See, kas laevakompaniil on raha ja kas ta saab panna täiendavaid parvlaevu, sõltub juba temast,? selgitas Markus.
Saaremaa Laevakompanii tegevdirektori Tõnis Rihvki sõnul rõhuti sügisel lepingu koostamisel kindlale summale, millest lähtudes kujunes ka riigitellimus ning selle finantseering.
?Ma väga loodan, et sellest suvest võetakse õppust ning sügisel ei tehta neid otsuseid jaanuarikuu täituvusest lähtudes, vaid sellest, milline on täituvus suve kõige palavamal ajal,? lisas Rihvk. Tema silmis seisneb parema teenuse lahendus raha leidmises.
Hetkel sõidab üks laevakompanii suurtest laevadest Saaremaa ja Läti vahelisel liinil, millel on Rihvki sõnul kaks põhjust. Esiteks on eelnevad aastad näidanud kolmanda suure laeva kasutegurit vaid mõnel nädalavahetusel neljapäevast pühapäevani, ülejäänud aja seisab laev sadamas. Teise põhjusena tõi ta välja lepingu sõlmimise ajal läbi käinud suhtumise, et saarte vahele ei ole nii uhket praamiliiklust vaja, seega pidi laevakompanii leidma alternatiivi.
Reisijal jääb seega paremaid tingimusi loota järgmise aasta sügisel toimuvast uuest saartevahelise praamiliikluse konkursist.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.