Kompromiss aitab vähendada kohtukulusid

Vajadus kõrvaldada mitmeid senise tsiviilkohtu­­menetluse seadustiku (TsMS) rakendamise praktikas tekkinud probleeme, aga ka tsiviil- ja tehnoloogiliste suhete areng ja ühinemine Euroopa Liiduga tingisid uue ja tunduvalt detailsema menetlusseaduse vastuvõtmise. Seadus jõustub 1. jaanuaril.

Uus seadus käsitleb mitmeid modernseid kategooriaid, nt digitaalsete dokumentide kasutamine, ebamõistlike tüüptingimuste lõpetamise kohustamine, lähenemiskeeld. Seadus püüab leida õiget balanssi tsiviilasjade läbivaatamise õigsuse ja kiiruse vahel, mõlemat olulist hüve kahjustamata. Uus TsMS näeb ette senisest vähem formaalse menetluse käigu, lihtsustatud on istungiprotokollile esitatavaid nõudeid. Ühelt poolt on iga isik vaba käsutama oma menetlusõigusi ja kohus ei ole temale eestkostjaks. Teiselt poolt näeb seadus ette palju aktiivsema kohtu rolli poolte suunamisel.

Õnneks on loobutud sellisest reliktist nagu rahvakohtunike kaasamine. Seaduse eesmärk on poolte suunamine kompromissile. Selline lähenemine on Eestis eriti teretulnud, kuna erinevalt enamikust Euroopa riikidest lõpeb meil üksnes väga väike osa kohtulikest vaidlustest kohtuliku kokkuleppega. Üks kompromissile mineku stiimul on võimalus kohtukulusid kokku hoida, nt tagastatakse kohtuliku kompromissi korral pool riigilõivust.

Uus TsMS võimaldab kohtul keelduda ilmselgelt ainetu hagi menetlusse võtmisest või menetluse enne sisulist otsust määrusega lõpetada. Kuigi selles osas on tõstatatud põhiseaduslikkuse küsimus, leian, et vastuolu puudub, sest määrus on kaevatav. Leian, et riik peab kaitsma ka kostja õigusi põhjendamatute hagide vastu.

Oluliselt muutub eel- ja kohtuistungi kord. Loobutud on senises vormis mõttetust eelistungist, mille puhul pooled kogunesid kohtusse teadmises, et asi lükatakse nagunii pikemaks ajaks edasi. Nüüd on eelmenetlus kirjalik ja pooled peavad olema alati valmis selleks, et eelistung kasvab üle põhiistungiks. Uus menetluskord on hea vahend asja venitamise vastu. Pole välistatud ka kogu menetluse läbiviimine kirjalikult.

Senine seadus nägi ette protsessuaalse kadalipu läbimise ka täiesti selgetes pisiasjades, nt elektrivõla nõuetes. Uus seadus näeb ette kirjaliku kiirmenetluse võimaluse. Tõhus viis kaitsta kostjat põhjendamatute hagide vastu on kohtu õigus nõuda hagejalt kostja menetluskulude katteks tagatist.

Seni on mitmed maksejõuetud hagejad suutnud karistamatult terroriseerida vastaspooli pikaldaste ja kulukate kohtuasjadega. Mis puudutab pankrotivõlgnikke, siis kohus neid reeglina kohtukuludest ei vabasta. Ilmselt arvestati, et kui võlausaldajad usuvad, et asi on piisavalt tugev, investeerivad nad oma raha sellesse kohtuasja.

Uus TsMS muudab ELi liikmesmaade kohtute otsused siin reeglina tunnustatavaks ja täidetavaks. Seadus reguleerib ka vahekohtumenetlust, avades tee ? lisaks kaubandus-tööstuskoja arbitraa?ikohtule ? vaidluste lahendamiseks poolte moodustatud nn ad hoc vahekohtutes.

Uues TsMSis on ka küsitavusi. Kuigi on positiivne, et kohtukulud mõistetakse välja täielikkuse ja mõistlikkuse põhimõttel, sõltumata hagi hinnast, on kohtukulude väljanõudmise kord muudetud keerukaks. Tegu on sisuliselt eraldi kohtumenetlusega. Menetlustähtajad algavad protsessidokumendi kättetoimetamisest. Nt kohtuotsuse jõustumine või selle edasikaebe tähtaeg võib toimida erinevate menetlusosaliste suhtes erinevalt. Kuna kättetoimetamisega on meil raskusi, siis nimetatud modernsed sätted hakkavad kaasa tooma probleeme.

Millegipärast pidas seadusandja vajalikuks loobuda põhimõttest, et ühes tsiviilasjas tuvastatud asjaolud on pooltele kohustuslikud ka teises asjas. Nüüd piiratakse eelotsustuslikkust vaid otsuse resolutsiooniga. Kui isik jätab oma õigused unarusse esmases protsessis, pole minu meelest vaja anda talle uut võimalust vastaspoole arvel ja teises menetluses. Ei saa ka nõustuda riigi vabastamisega riigilõivust hagi esitamisel. Kuigi tegu on raha liikumisega ühest taskust teise, on ühe poole vabastamine vastuolus poolte võrdsuse põhimõttega.

Eesti tsiviilkohtumenetlus on seni hästi toiminud ja läbi teinud positiivse arengu. Usun, et uus TsMS aitab kaasa senise tendentsi jätkumisele.