Pärimuskultuuri puhkajale

Mõte on laiendada Eesti inimeste heliilma ja teisalt tutvustada neid unustuse hõlma vajunud laule ja lugusid, mis rahvale on vanemal ajal meeldinud, tänapäevases tõlgenduses. Kõike seda mõnusas õhkkonnas. Festivalil võib kuulda muusikat, milletaolist pole varem kuuldud, ja proovida jalga ja keelt lihtsamate tantsude ja lauludega.

Kodumaiste esinejate sõel on olnud küllalt tihe, tulemuseks igati sisukas kava.

Vanematest ja tuntumatest tegijatest astuvad üles Kukerpillid, Untsakad, VLÜ ja Virre, tõusvatest tähtedest Raud-Ants, Kihnu Poiste Bänd ning Zetod. Tubasema kontserdi annab kultuuriakadeemia saalis viiuldaja Tiit Kikas, kes on Dagös ja lugematutes muudes kollektiivides ilma teinud.

Tänavu on roheline lava kolitud linna keskplatsilt lauluväljakule, teiste suurte kontserdipaikade lähedale. See on igati tänuväärt, sest eelmisel kahel aastal on rohelise lava programm olnud kõige huvitavam. Siia tulevad need nooremad tublid pillimehed ja rühmad, kellele muudel lavadel ruumi ei jätku, nii et muusikalisi elamusi on siingi küllalt. D?ässilikumate helide austajale võiks soovitada Diskreetse Mango Triot, tantsulugusid mängivad erakordselt mõnusalt Tuule­lõõtsutajad.

Kui parasjagu ei jaksa tähelepanelikult ja vaikselt kontserti kuulata (neid on liiga palju, et ka väga tähelepanelik huviline kõik jaksaks ära kuulata), saab mujal ise tegevuses kaasa lüüa, ilma et keegi viltu vaataks või asjamehed seda pahaks paneksid. Küllalt pakutakse kaasaelajatele võimalusi ise midagi teha ja õppida.

Tänavuse festivali kavas torkab silma peale tavapärase kirevuse ka perekesksus. Tõesti, folgile võiks tulla ka lastega, 12aastased ja nooremad lapsed pääsevad kontsertidele tasuta. Laupäeval ja pühapäeval kell 11 õpetavad titelaulu toas Mari Hanson ja Mari Sarv vanematele ja pisikestele lastele neid laule-mänge, mida koos kõige väiksematega on kombeks olnud laulda-mängida.

Nagu tavaliselt, räägitakse päeviti muinasjututoas Viljandi muuseumis linna keskväljaku ääres kõiksugu lugusid, pajatajaks Uus Vana Teatri näitleja Vahur-Paul Põldma. Sealsamas käsitööhoovis saab vaadata, õppida ja õpetada paelte punumist, nukkude mässimist, korvipunumist, viltimist ja palju muud huvitavat.

Rohelise lava juures saab oma lõbuks tantsida ja õppida neid tantse, polkasid-reilendreid ja rahvapäraseid valsse ning keerulisemaidki tantse, mida sada aastat tagasi pea igaüks oskas, aga mille tantsimise oskus tänapäeval on suurema jao rahva hulgast kadunud ja libisenud peamiselt rahvatantsijate kätte, kes neid ainult laval esitavad. Tantsimisvõimalust pakutakse igal hommikul, päeval ja õhtul, nii et igaüks, kel veidigi huvi ja tahtmist, võiks järele proovida.

Meestelaulutuba on reedel, laupäeval ja pühapäeval kell 11 enne lõunat pubis Suur Vend (Turu 4). Naisi sisse ei lasta, et saaks rahus ka kõige jõrmimaid laule laulda. Kui mitu korda kohal käia, siis võib mõne laulu vast nii hästigi selgeks saada, et seda teinekord saunalaval või muidu omade meeste seltskonnas ette võtta.

Mitu aastat on pärimusmuusikafestivali korraldajad võtnud oma üritust veidi koomale tõmmata ja tagasi hoida, et see liiga rahvarohkeks ei kasvaks ega sedaviisi oma nägu ei kaotaks. Näiteks festivali passe, mis annavad pääsu kõikidele kontsertidele, oli müügil piiratud arv ja need said eelmüügis otsa kaks nädalat enne folgi algust. ?Tore, et pärimusmuusikahuvilisi on üha rohkem,? kommenteeris festivali pealik Ando Kiviberg. Publiku puuduse üle festival kurta ei saa, kuigi reklaami on piiratud. Rohkem meeldiks korraldajatele näha tõelisi huvilisi.

Viljandi pärimusmuusika festivalil astub lavale kokku üle 400 inimese, kellest veerand on väliskülalised. Kõige kaugem esineja tuleb seekord Kõrgõz­stanist, Jan Yrgagy nimeline rühm, mis viljeleb silmapaistva kirgiisi muusika uurija ja mängija Baktybek Chytyrbaevi juhtimisel kirgiisi traditsioonilist muusikat.

Festivalile on alati tulnud palju toredaid pillimehi Põhjamaadest. See on loomulik, kuivõrd siinse pärimusmuusikafestivali korraldamise mõte tuli praegusele Eesti Pärimusmuusika Keskuse tuumikule nimelt Faluni festivalil Rootsis ja siinsetel pillimeestel on Läänemere läänekaldaga tihedad sidemed. Kuid tänavu võõrustatakse mitmeid rühmi samuti Kesk-Euroopast, Ukrainast, Ungarist ja Moldovast, ja keldi maadest.

?otimaalt on tulnud Brolum, kes üle keldi maailma armastatud ning auhinnatud. Ennast iiri bändiks nimetav Trostan on sündinud aastakese Iirimaal elanud osava eesti torupillimängija Sandra Sillamaa ja sealsemate muusikute ühistest jämmimistest. Trostani muusika põhineb kõige enam iiri, ?oti ja eesti rahvamuusikal.