Lisaeelarvest sai olulise osa sotsiaalvaldkond

Tänu sotsiaalmaksu paremale laekumisele antakse lisaeelarvest 439 miljonit Eesti haigekassale eelarve puudujäägi katmiseks ja raviteenuste kättesaadavuse parandamiseks. Sellest summast kaetakse palgatõus ka riigieelarvest palka saavate tervishoiutöötajatele nagu erihooldekodude psühhiaatrid, sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid.

Tervishoiuametile läheb neli miljonit krooni, et korvata kiirabiteenuse osutajatele oodatust suuremad kütusekulud seoses bensiini- ja diislihinna kiire tõusuga.

Tervishoiuteenuse osutajatele nagu haiglad ja perearstid läheb 20 miljonit krooni kindlustamata isikutele vältimatu abi osutamiseks.

Rahvatervise valdkonnas on kavas osta 5,34 miljoni krooni eest aasta varu uut, vaid kompleksvaktsiinina saadaolevat vaktsiini, mis aitab lastel ära hoida raskeid haigusi nagu difteeria-teetanuse-läkaköha+haemophilus influenzae tüüp b vaktsiini.

Difteeria-teetanuse vaktsiini soetamiseks lastele, kellel on vastunäidustused kompleksvaktsiinis olevale läkaköha komponendile, antakse 230 000 krooni.

813 000 krooni eest plaanitakse varuda vältimatu abina antavat marutõvevastast vaktsiini ning immuunglobuliini, vaktsiini vajaduse tingib jätkuvalt suur loomahammustuste arv.

Tuberkuloosiprogrammile suunatakse 560 000 krooni, mille alusel tagatakse 51 200 otseselt kontrollitava visiidi kulu.

Narva haigla AIDSi nõustamiskabineti kuludeks seoses nõustamiskabineti üleviimisega haigla juurde ning teenuste arvu kasvuga eraldatakse 306 626 krooni.

Ligi 700 000 krooni suunatakse Global Fundi programmi käibemaksukulu kompenseerimiseks, kuna fond ei eralda raha käibemaksu tasumiseks ja selle peab katma Eesti riik.

Aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks sh noored, pikaajalised töötud eraldatavad riigipoolsed lisavahendid võimaldavad koolitada ligi 9700 töötut.

Kulude kate saadakse muude toetuste vähendamisest, sest seal tekib kulude kokkuhoid sest, uus tööturuteenuste ja -toetuste seadus ei läinud käiku sel aastal, siis suunatakase töötute sõidukuludeks ja muudeks uuteks toetusteks kavandatud 29,5 miljonit krooni, täiendavate aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks.

Töötute arv on langenud ja see tendents jätkub, siis selle aasta esimesel poolaastal on töötu abiraha maksmise vahenditest ära kasutatud 23 miljonit krooni ehk 33,6 protsenti kavandatud vahenditest. Töötu abiraha maksmiseks mõeldud summat vähendatakse 18,4 miljonit krooni ja see raha suunatakse täiendavate aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks.

Erijuhtudel riigi poolt makstavast sotsiaalmaksust on selle aasta esimesel poolaastal ära kasutatud ligi 5,2 miljonit krooni ehk 30,7 protsenti kavandatud vahenditest. Ülejäägi tõttu vähendatakse eraldist nelja miljoni krooni võrra ja suunatakse see täiendavate aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks.

Hoolde- ja erilastekodudele läheb palgatõusude ja majandamiskulude katteks 22 miljonit krooni. Sellest 10 miljonit krooni läheb lastekodudele ja 12 miljonit psüühiliste erivajadustega inimeste hooldekodudele.

Lisaeelarvest saadav raha läheb põhiliselt hoolde- ja lastekodudele, et täita 2005. aastal sõlmitud palgakokkulepet. Leppe alusel tõusis kasvatajate palk kuni 5000 kroonini sõltuvalt astmest, tegevusjuhendajate miinimumpalk on 4000 krooni ning tervishoiutöötajate miinimumtunnitasu on 34 krooni.

Laste-, hoolde- ja erihooldekodude investeeringuteks läheb ligi 75 miljonit krooni. Sellest 39,5 läheb laste- ja 36 miljonit krooni hoolekandeasutuste investeeringuteks.