Clio III ? nagu väike mersu

Renault Clio kolmas põlvkond võiks vabalt kanda Mercedese kolmeharulist tähte: tegu on kvaliteetse, mahuka ja mugava väikeautoga.

Kuidas seda tõestada? Lihtne: istuge värskesse 1,5-liitrise diiselmootoriga Clio III rooli ja käivitage mootor. Diiselmootorile iseloomulikku häält võib kuulda vaid mõni hetk pärast külmkäivitust, edasi on mootor vaikus ise.

Ka maanteel näitab Clio III, et piir väikeauto ja keskklassi sõiduvahendi vahel hakkab hägustuma. Lubatud maanteekiirusel kulgedes kostab salongi vaid rataste mühin asfaldil ning kerge tuulemüra kolmeukselise testiauto ukseposti juurest.

Ka vedrustus viitab klass kõrgematele autodele. Tegelikult pole see sugugi imelik, sest oma sillad laenas Clio III suuremalt vennalt Meganelt. Loomulikult on vedrustuse seadistused muudetud Cliole kohasemaks, kuid tulemus on igati nauditav.

Tee ebatasasused neelab Clio III nurinata, ka kurvides on juhitavus hea. Testisõidul tõestas seda ootamatult kitsenenud mägitee kurv, mille läbimiseks esialgu mõistlikuna tundunud kiirus kurvi raadiuse muutudes äkki liiga suureks osutus. Tegelikult kaunis ohtlik situatsioon lahenes aga hästi: üleliigsest kiirusest hoolimata hoidis masin kenasti trajektoori ega kippunud ei üle- ega alajuhitavaks muutuma.

Samas mahub 1.80seid ilmakodanikke salongi tervelt viis. Siis tuleb leppida küll vaid 288-liitri suuruse pagasiruumiga. Kahekesti sõites, tagumise istme seljatoe maha keerates ja tekkinud pinna laeni täis ladudes saab kaasa võtta aga 1038 liitrit head ja paremat. On aga siiski üks miinus: tagasilla kohal on pagasiruumis kere jäikust tugevdav ribi, mis tekitab muidu siledale põrandale ebaloomuliku jõnksu. Äkki oleks saanud ilma selleta?

Salongi valmistamisel kasutatud materjalid aga ei viita vähimalgi määral kokkuhoiule. Kvaliteetne pehme plastmass, mugavad istmed, eraldi valgustusega peegel päikesesirmis, käed-vabad kaardiga sissepääs, MP3 plaate mängiv raadio, pardakompuuter: kõik viitab tõsisele suhtumisele tulevastesse autokasutajatesse.

Mis puutub erinevatesse kerevariantidesse, siis praegu on saadaval neist vaid kaks: kolme ja viieukselised luukpärad. Välistatud pole aga, et lisanduda võib ka teisi kerevariante. ?Kõik sõltub nõudlusest,? kinnitas Renault Clio III programmijuht Roland Pernot. Aimu sellest, millised need võiksid olla, saab, kui vaadata Clio ühe peamise konkurendi, Peugeot 206 kerevalikut.

Esialgu on Clio III võimalik saada kolme bensiini- ja kolme diiselmootoriga. Bensiinimootorite töömahud on 1,2; 1,4 ja 1,6 liitrit (võimsused vastavalt 76, 100 ja 110 hj). Diiselmootorite töömaht on üks, kuid võimsustasemeid on kolm: 75, 85 ja 105 hobujõudu.

Parima mulje jättis testil just viimane, eelkõige tänu suurepärasele kooskõlale kuuekäigulise manuaalkastiga, mille käigukangi liikumine oli suisa mehaaniliselt täpne.

Clio III puhul kasutatakse tuulemüra vähendamiseks küll kahte uksetihendit, kuid B-piilari ehk ukseposti juures on tihendeid jätkuvalt üks. Sellest siis ka olukord, et seal vihisevad tuulekeerised endast vaikselt salongi märku annavad.

Salongi vaikuse üheks põhjuseks on ka see, et tavaliselt tühjad õõnsused keres on täidetud spetsiaalse vahuga, mis aitab veelgi summutada sõidumüra kandumist salongi.

Clio III salongis tunneb ennast mugavalt kuni 1.90 m pikk inimene. Pikematele jääb alla nelja meetri pikkuse ja 1,5 meetri kõrguse auto salong juba väikeseks. Moodne katusejoon ja piiratud pikkus nõuavad ohvreid.