Kõiki riike ei saa üksteisega võrrelda

Eurostatistika ei arvuta välja ELi elanikkonna kui terviku majandusliku ebavõrdsuse näitajaid. Küll jälgitakse kihistumise näitajaid hoolega liikmesriigiti ja seejuures näeb näitajate keskmine üleilmsel taustal kobe välja. Kuid on selge, et kui liikmesriikide sisemistele ebavõrdsustele püüaks lisada veel riikidevahelised ebavõrdsused, siis pilt muutuks euroliidu suhtes nutuseks.

Tõepoolest, et näiteks Luksemburgi majandustase on neli-viis korda kõrgem Eesti omast, siis seda tuleks kuidagi ka kogu liidu kui terviku koha pealt kuidagi arvestada. Veel hullem on see, et majanduslik ebavõrdsus näib ELis järjest suurenevat. Esiteks selletõttu, et järjest liitub üha vaesemaid riike. Teiseks veel seetõttu, et mõned vaesemad liikmesriigid kipuvad rikastest üha enam maha jääma. Muide. Texase professor James Galbraith püüab üha jõulisemalt väita, et juba praegu ületab tema arvutuste kohaselt ELi elanikkonna kihistumine USA taset.

Võtame näiteks Soome mingi ebavõrdsuse indeksi ja püüame seda võrrelda USA vastava näitajaga. Kuid, kui nüüd natukenegi asjasse süveneda, siis selgub, et otseselt pole need näitajad võrreldavad. Nimelt on USAs mitmeid enam-vähem Soome-suurusi osariike, kus nt Gini indeksi näitajad on Soome omast madalamad ehk majanduslik kihistumine on neis osariikides leebem, aga ometi USA kui terviku näitaja on teravalt halvem. Seega need riigid oma erineva suuruse tõttu pole selles mõttes isegi ligikaudselt võrreldavad. Nagu poleks ka Eesti otseselt üldse võrreldav Venemaa ega Saksamaa ja isegi mitte Soomega.

Mida siis teha, et olemasoleva eurostatistika alusel mingeidki sisuliselt adekvaatseid võrdlusi sooritada? Tehkem nii, nagu Keynes soovitas: ?Alati on parem olla ligikaudselt õige kui täpselt vale?. Seega tuleks võrrelda USAga tervet ELi, mitte aga ELi liikmesriike eraldi.