Värvilised korallid ja kalad Punases meres

95% kaladest, korallidest jt hämmastavatest eluvormidest elab kaldaäärsetel riffidel kuni viie meetri sügavusel, neid näeb suurepäraselt ka pinnal ujudes. Sügavamal avanevates koobastes elavad valdavalt punased, sageli ka neoonvärvilised kalad, kuid vähenev valgus muudab ümbruse monotoonseks. Mõiste snorgeldamine tuleneb hingamistoru ingliskeelsest nimest snorkel, parema puudumisel kasutatakse seda ka eesti keeles.

See on jõukohane absoluutselt kõigile, vanusest, soost ja kehakaalust sõltumata. Punase mere vesi on soolajärvi arvestamata maailma soolaseim, seetõttu seal uppuda ei saa. Puhkamiseks võite selili liikumatult veepinnal lamada. Snorgeldamas käivad paljud liikumispuudega inimesed, sest maski ja toruga rahulik ujumine on käimisestki kergem.

Soovitav on ujuda lestadega, see annab juurde kiirust, kindluse- ja vabadusetunnet ning on oluline sukeldumisel. Kõikjal müüdavatest ujumisjalatsitest on veidi kasu vaid lestadeta kaldalt vette minnes, kuid rifil käimine või seismine on korallide säilimise seisukohalt väga ebasoovitav. Talvekuudel on vesi pikaks snorgeldamiseks jahedavõitu (20?22 kraadi), sestap tasub sukeldumiskeskustest kalipso laenutada, abi on ka liibuvast kampsunist või T-särgist.

Sukeldumine nõuab väikest pingutust, siin on abi lestadest. Vaatluse ajal põhjas või rifiseinal püsimiseks tuleb kivist või elutust rifinukist kinni hoida, see-eest tõusete pinnale kiiresti kui tühi pudel. Vältige pruunikate, samblikusarnaste tulikorallide vastu puutumist, need kõrvetavad nagu nõgesed.

Sukeldumisel on peamiseks piirajaks veerõhust tingitud valu kõrvades. See tekib 3?4 m kohal, siis tuleb nina kinni suruda ja tugevalt puhuda, kuni sisekõrva rõhk ühtlustub. Seda harjutage ka enne ballooniga sukeldumist, muidu võib üritus luhtuda. Kõige tähtsam ohutusnõue on tõusta aeglaselt pinnale ja hingata välja vähemalt igal meetril, muidu võivad kopsud ülerõhust rebeneda. Hinge kinni pidades seda muret pole, kuid 10 m sügavusel peate tavaliselt veelkord puhuma. Mõnikord tekib valu ka õõnsates otsmikuluudes või hambakanalites, siis aitab hõõrumine, tasapisi sügavusega harjutamine või teisel päeval proovimine.

Korallid ehk õisloomad ? kokku 6500 liiki ? on väikesed ainuõõssed, kes elavad kolooniatena. Enamik neist moodustab tugeva lubiskeleti, millest ajapikku kasvavadki korallrahud, rifid ja atollid. Veealust eluvormide ja värvide mitmekesisust pole võimalik sõnadega kirjeldada, seda peab nägema. Enamikel korallidel on vaid ladinakeelsed nimed, värvitoonidest on sagedasemad lilla, kollane, salatiroheline, helesinine ja kõik pruuni toonid bee?ist tumedani.

Pehmeid ja lehtkoralle on Punases meres vähe, palju aga sarv-, tuli- ja ajukoralle, suured sinised pead on kuni paarimeetrise läbimõõduga. Pitsilisse, koopaid ja uurdeid täis riffi lõikuvad lahekesed, rifi ees tõuseb merepõhjast 4?7 m kõrguseid korallsambaid, nende ümber ujuvad kümned kollased, oran?id ja mustvalged kalakesed.

Madalal rifilaval ujudes näete palju erksaid laineliste poolmetega rõõneskarpe, mis tõmbuvad inimese lähenedes poolkinni. Hämmastav, et sealses kalasupis puuduvad röövkalad ? kõik toituvad korallidest ja selgrootutest, veetaimi pole samuti.