10 aastat kommertstelevisiooni võidukäiku

Aastateks 1995-1996 oli Eesti telemaastik paras sõjatander, kus kasvavast reklaamipirukast soovisid osa saada mitmed huvigrupid.

Aasta varem esimese eratelekanalina turule tulnud Taska televisiooni Kanal 2 kõrvale astus EVTV ja RTV ühinemise tulemusel TV3. Paljude meelest algas just siis rahategemise ajajärk, kus laste- ja kultuurisaadetele jäi üha vähem eetrit, seevastu odavad kommertsfilmid vallutasid kiiresti eestlaste meeled.

Eesti telemaastik täna ja kümme aastat tagasi erineb peamiselt selle poolest, et peale avalik-õigusliku ETV kuuluvad ülejäänud kanalid puhtalt väliskapitalile. Ilmar Taska rajatud ja algselt Leningradi televisiooni sagedusel saateid alustanud Kanal 2 oli just saanud iseseisvaks telekanaliks, pikalt rivaalitsenud EVTV ja RTV tee jõudis loogilise lõpuni, kui Rootsi meediakontsern Ginnevic jõudis kauaoodatud eesmärgini ning liitis uude ühisfirmasse TV3 mõlema teletootja oskusteabe ja turuosa. Algse vähemusosaluse vormistas Ginnevic mõne aasta pärast juba 100%-liseks, kui kadus nõue, et välisosanikule ei tohi kuuluda siinsest televisioonist üle 49%. Taska televisioon rändas aga mõne aasta pärast Norra Schibstedi kontserni kätte. Liitumiste tulemusel vabanes vabu sagedusi ning teleaegu. Nii alustas saadete pakkumisega ka Jüri Makarovi Tipp-TV ning 1997. aastal lisandusid Tallinna Pangast sadu miljoneid laenanud vennad Sõnajalad oma TV1-ga.

Meedia kirjutas elavalt meediasõjast, kuhu olid oma huvide ja visioonidega haaratud küll Rein Kaarepere ja Viktor Siilats, Toomas Lepp ja Mart Siimann, Hans. H. Luik ja Rein Lang, aga ka vennad Andres ja Oleg Sõnajalg, Andres Küng, Andres Jõesaar ja Ilmar Taska. Muuhulgas vaieldi selle üle, kes ja kas tohib omada huve nii printmeedias, raadios kui ka teles, ja üritati konkurendi eest napsata parem sagedus ja leviala.

Tollal polnud hiljem TV1 abiga rikkusi kogunud Rait Killandi veel tuntud tegija ning Toomas Lepp polnud talle saatuslikuks saanud reklaami väljaviimise lepingut ETV poolt erakanalitega sõlminud.

Mäletatavasti leppis Lepp, minnes vastuollu ka eelmisel ööl nähtud hoiatava unenäoga, üheksa aasta eest peaminister Mart Siimanniga kokku reklaami väljaviimise osas ETVst, millega erakanalid nõustusid 1,5 aasta jooksul maksma ETV-le 41 mln krooni puudujäävat reklaamitulu. Pooleteise aasta pärast lõid aga kolm juhtivat erakanalit, TV3, Kanal 2 ja TV1, käed ning keeldusid lepingut pikendamast. Nii haigutaski Lepa poolt juba ette ärakulutatud raha osas ETV eelarves auk ning ETV peadirektor oli sunnitud ameti maha panema. Tähelepanuväärne on seegi, et reklaami hinnad on selle ajaga kümnekordistunud.