• OMX Baltic−0,43%271,75
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,25%1 730,27
  • OMX Vilnius0,02%1 064,04
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 1000,05%8 088,69
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%105,64
  • OMX Baltic−0,43%271,75
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,25%1 730,27
  • OMX Vilnius0,02%1 064,04
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 1000,05%8 088,69
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%105,64
  • 29.03.06, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tänavu soovime 10% müügimahtude kasvu

Tootmismahtude kasv ületas 2005. aastal ehitusmaterjalitööstuses selgelt prognoositu ja nii tuleb nüüdki korrata juba eelmisel aastal väljaöeldut: pigem on viimase aja kasvud olnud liiga kiired, eelistaksime stabiilset ja püsivat kasvamist. Selline "hüpetega" edasiminek toob kaasa probleeme nii tootmise korraldamises kui toorme hankimisel.
Prognoosisime, et 2005. aasta müügitulemused võiksid ületada 2001. aastal saavutatu kahekordselt. See tulemus sai kuhjaga täis, lisaks saavutasid akende-uste ja kuivsegude müüjad kahekordse kasvu koguni 2002. aastaga võrreldes, palju ei jäänud sarnasest tulemusest puudu ka seinamaterjalide ja soojustusmaterjalide müüjatel.
Ehitusmaterjalide müügil on kaks olulist suunda: kodumaine müük ja eksport. Kui 1990ndate lõpul aitas majanduslikku tagasikäiku leevendada just eksport ja alates 2000. aastast on järjepidevalt suurenenud eelkõige sisetarbimine, siis nüüd kasvavad mõlemad jõudsalt. Paraku on see kaasa toonud ka pikenenud järjekorrad mitmete toodete hankimisel.
Väga paljudele ettevõtetele toob kasv siiski võimaluse investeerida, kasvada nii kvantiteedilt kui ka kvaliteedilt. Suuremate tegemiste hulka kuuluvad uue tellisetehase ehitamine Aserisse ja põletusahju renoveerimine Kunda tsemenditehases. AS Wienerbergeri poolt rajatav 250 miljoni kroonise maksumusega tellisetehas suurendab toodangumahtu enam kui poole võrra ehk 30 miljoni telliseni aastas. AS Kunda Nordic Tsement renoveerib 1998. aastast seisnud klinkripõletusahju.
200 miljoni krooni suuruse investeeringuga seotud tööd loodetakse valmis saada 2007. aasta kevadeks.
Tunnustamist väärib tehaste loomine väljapoole Eestit. Nüüd on meil lisaks ASi Glaskek tehastele Venemaal ja Lätis ning maxiti tehasele Leedus ka ASi Aerocil tootmiskohad Venemaal ja Lätis, eelmise aasta suvel käivitas AS Tartu Maja Betoontooted betoonelementide tehase Lätis ning ASil Betoneks on nüüd tehas Venemaal. Mahukamate hulka kuuluvad seinamaterjalide valmistajate investeeringud tootmisesse. Lisaks juba eelpool mainitutele on kohe valmimas ASi maxit Estonia uus plokitehas Pärnumaal ning oluliselt kasvatavad tootmismahte AS Silbet ja AS Columbia-Kivi.
Kindlasti oodatakse enam tooteid ka AS Rudus Eesti poolt omandatud Kehra Kivitööstuselt. Kaubabetooni turule tuli aasta lõpul edukalt uue firmana OÜ Betoonimeister, uue tootmisüksuse rajas betoonelementide tootja AS Talot, termopaneelide tootmiseks avas uue tehase AS Ruukki Products. Enamik tootjatest on viimasel aastal tootmist laiendanud.
Negatiivsema poole pealt peab jälle rääkima täitematerjalide hankimisvõimalustest ehk eelkõige ehitusmaterjalidest maavarade kaevandamisest. Paraku on tõsi, et ehitusmaterjalide tootjad pääsesid eelmisel aastal uute kaevanduste juurde ainult põlevkiviga seoses - AS Kunda Nordic Tsement asus kaevandama põlevkivi Ubja karjäärist. Paekivi kaevandamise seisukohalt oluliste karjääridega asjad liikunud pole. See tähendab, et paekivikillustik on Eestis edaspidi aina defitsiitsem.
Hüppeliselt kasvanud keskkonnamaksud sunnivad tootjaid hinda tõstma. Kindlasti hakkavad hinnad oluliselt erinema eelmise aasta tasemest. 2005. aasta IV kvartalis tõusid ehitusmaterjalide hinnad võrreldes 2004. aasta sama ajavahemiku tasemega 4,2%, tööjõud kallines samal ajal 12,8% ja ehitusmasinad 13%. Sellisele madalale tasemele me sel aastal enam ilmselt ei küüni. Müügimahtude kasvu ootame endiselt ka tänavu. Sooviksime küll veidi stabiilsemat kasvu - umbes 10%. Et ehitustegevus hoogsalt edasi käib, näitavad esimeste kuude tulemused. Kui tavaliselt langeb ehitusmaterjalide müük jaanuaris oluliselt, siis tänavu jaanuaris eelmise aasta lõpuga võrreldes enam olulist vahet ei olnud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 18:42
Kuld ja aktsiad kukkusid kolinal. Kas kujunemas on ostukoht?
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele