Eilne niiske ja tuulevaikne päev oli söeterminali omanike poolt vaadates kontrollreidi vastuvõtmiseks ideaalne - peen söetolm püsis ilusasti vaaludes ega kippunud õhku.
Värskelt ehitatud tööstushoonete ja söekonveierite vahel ringi patseerivaid vallaametnikke hämmastas vaikus, mida justkui töötavast terminalist vastu õhkas. Sadu meetreid konveierilinte liikus seadmete vahel... ainult neil polnud sütt.
Söeterminali keskkonnajuhi Peep Pobbuli sõnul lõpetati veidi enne komisjoni saabumist söelaeva lastimine ja seetõttu pole töötavat terminali võimalik näidata. Komisjoni liikmetel jäi üle vaid kätega vehkivatele meremeestele järele lehvitada, kui prahialus otsad lahti andis ja avamerele suundus.
Samuti olid terminali territooriumilt kadunud söetolmuga kaetud raudteevagunid ja vedurid, mis tavalistel päevadel haruteedel seisavad ja mida kohalike elanike sõnul töölised sealsamas puhastavad.
Pobbul arvas, et vallaametnikud võiksid leppida mõnenäitliku esitlusega, mille terminal oli neile ette valmistanud. Kivisöe mahalaadimise hoonesse oli jäetud üks vagun, mida hakati ümber kallama. Ja kuigi komisjon oli valmis tolmupilvedeks, mis peene söetolmu väljakallamisega paratamatult peaks kaasnema, lenduvat söetolmu praktiliselt ei tekkinudki.
Peagi selgus ka põhjus. Söetolm oli veest nii läbi imbunud, et see lausa voolas vagunist välja.
Pobbuli sõnul tuleb niiskus meritsi transpordist ja spetsiaalselt pole sütt keegi kastnud.
Ringkäigul jõudis komisjon laadimist ootavate mitmesajameetriste söevaalude juurde. Kuigi omanikud reklaamivad söeterminali kui ühte Euroopa moodsamat, seisid söevaalude ääres ja kümmekonna meetri kõrgusel laadimisseadme noolel töölised, kes tuletõrjevoolikutest vaalusid kastsid, et söetolm ei lenduks.
Keskkonnajuhi sõnul tekib probleem siis, kui puhub kõva tuul, mis lõhub veejoa, nii et see ei ulatu vaalu teist külge niisutama. Vaalust üle või ringi voolikud ei ulatu.
Mujal maailmas on söevaalud uutes terminalides mahutatud spetsiaalsete müüride vahele ja kasutatakse automaatset eriliste pihustitega niisutussüsteemi.
Et seesugune kastmine aitab ainult tuulevaikuses, võisime veenduda, kui olime jõudnud terminali merepoolsesse ossa. Nii kaugele põhja poole, kui silm ulatus nägema, oli jää söetolmust must.
Jõelähtme vallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Tiia Välk ütles, et nähtu ainult süvendas arusaama, et loata tegutsev terminal tuleb sulgeda nii kauaks, kuni keskkonnakaitserajatised ja tehnoloogilised süsteemid on valmis. "Nad võisid meile siia luua Potjomkini küla, aga meri ei valeta. Ma loodan, et keskkonnakomisjon annab ühehäälselt vallavalitsusele soovituse mitte anda praegu söeterminalile kasutusluba," lausus ta.
Muuga söeterminali omanikfirma Worldwide Invest ASi nõukogu esimees Jaan Toots keeldus söeterminaliga seonduvat kommenteerimast. Samuti ei edastanud eilse tööpäeva jooksul kommentaari keskkonnaminister Villu Reiljan.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.