• OMX Baltic−0,98%296,93
  • OMX Riga−0,78%855,15
  • OMX Tallinn0,00%1 943,07
  • OMX Vilnius−0,17%1 147,28
  • S&P 5001,81%5 363,36
  • DOW 301,56%40 212,71
  • Nasdaq 2,06%16 724,46
  • FTSE 1000,64%7 964,18
  • Nikkei 225−2,96%33 585,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%96,25
  • OMX Baltic−0,98%296,93
  • OMX Riga−0,78%855,15
  • OMX Tallinn0,00%1 943,07
  • OMX Vilnius−0,17%1 147,28
  • S&P 5001,81%5 363,36
  • DOW 301,56%40 212,71
  • Nasdaq 2,06%16 724,46
  • FTSE 1000,64%7 964,18
  • Nikkei 225−2,96%33 585,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%96,25
  • 08.04.25, 17:30

Annika Nõmmik Aydin: avalik sektor kui innovatsiooni teerajaja

Avalikus sektoris ei tohiks jääda kinni mõttesse, et miski on kivisse raiutud, tuleb olla ise aktiivne ja tegutseda, kirjutab Annika Nõmmik Aydin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Annika Nõmmik Aydin: avalik sektor kui innovatsiooni teerajaja
Olen üks neist õnnelikest inimestest, kes saab uhkusega öelda, et ma töötan avalikus sektoris kihvti, innovaatilise ja kastist välja mõtleva ülemuse alluvuses.
Tunnistan, et vahel võib see olla paras pähkel, et uudsete ideedega sammu pidada, aga ta on nii mulle kui ka kogu meie naiskonnale õpetanud, et tuleb mõelda suurelt, küll ükskord teised ka oma mõtlemises järele jõuavad.
Ning kui see lõpuks nii on, siis oleme meie juba sammukese võrra teistest ees ja paremini ette valmistunud, et kohe oma ideid ellu viia.
Kas avalikus sektoris üldse saab midagi uuenduslikku teha? Müüt on, et avalik sektor on midagi kiviaegset. Ajakirjanduses on tihti uudised, et erasektor tuli jälle välja laheda uuendusliku ideega, mis inimeste elu paremaks teeb, kuid avalikus sektoris võeti jälle üks ametnik tööle, kes riigiaparaati kurnab. Kas avalikus sektoris siis ei saagi innovatsiooni teha?
Saab küll. Peab olema vaid julgust ja pealehakkamist ning vahel ka natuke jäärapaisust, et eitavatest vastustest end mitte heidutada lasta.
Innovatsioon lahutuses
Innovatsioon avalikus sektoris ei ole midagi uut. Selle poole on alati püüeldud, et nii inimese, kui ka ametniku elu muutuks lihtsamaks ja avaliku sektori teenused oleksid kõigi osapoolte jaoks meeldivad, isegi kui teenus ise kõige mugavamate teemade hulka ei kuulu. Näiteks abielu lahutamine.
Kui veel mõned kümned aastad tagasi ei oleks keegi osanud mõelda, et osa lahutuse menetlusest oleks võimalik teha internetis, siis praeguseks hetkeks ei suudaks paljud enam oma elu teisiti ette kujutadagi.
Kuid tänasel päeval mõeldakse, kuidas oleks võimalik viia abielu lahutamise menetlus otsast lõpuni internetti, et inimene ei peaks üldse ametniku juurde kohale minema. Paljudele võib see idee tunduda utoopiline, kuid vaid mõned aastad tagasi tundus ka abielu lahutamise avalduse esitamise võimaldamine e-rahvastikuregistris ühe hullumeelse teona.
Kuidas uuenduslikud ideed üldse jõuavad avaliku sektoris ametnike lauale? Tavaliselt tulevad need ideed elust enesest. Näiteks e-teenuses elukohateadet esitades tekkis õigustatud küsimus. Kui inimesel on kõik andmed korras ja ametnikul ei ole menetluses midagi muud teha, kui vaid nupule vajutades andmed kinnitada, siis kas seda ei saaks teha automaatselt ilma ametniku sekkumiseta.
Nii oligi idee idanema pandud ja sellest kasutajakogemusest sündiski paar aastat hiljem seadus, millega võimaldatakse teatud juhtudel e-rahvastikuregistris esitatud elukohateate puhul elukoha andmed kanda rahvastikuregistrisse automaatselt ilma ametniku sekkumiseta. Sama ka sünni registreerimise menetluses.
„Keep Estonia Great“
Teiste kasutajakogemus ja tähelepanekud on muidugi hea allikas, mis annab sisendi, mis teenus või teema vajaks innovatsiooni, kuid avalikus sektoris peaks ka ise aktiivselt otsima võimalusi, kuidas uuendusi oma ellu tuua.
Kasutades USA presidendi mõtet ka Eesti kohta „Keep Estonia Great“, võiks olla ka meie riigis üks juhtmõtetest, et me ei sörgiks teiste järel, vaid näitaksime ise eeskuju, et teised võiksid joonduda meie järel. Kui me oleme innovaatilised, siis paistab see ka Eestist välja. See annab ka teistele riikidele signaali, et Eestisse on mõtet oma raha ja aega investeerida, mis omakorda aitab meie majandust elavdada ja toob meile kaasa kasulikke investeeringuid, mis aitavad meil parandada Eesti elu üldiselt.
Innovatsiooniks annab võimaluse ka suhtlus välisriikidega, kellel on Eestiga sarnased väärtused ja nägemus tulevikust. Kuna andmed on tänapäeval väga oluline väärtus, siis saab innovatsiooni teha ka andmete valdkonnas.
Näiteks võivad siin olla Eesti rahvastikuregistri andmete vahetamisega seotud välislepingud nii Leedu, Läti kui ka Soomega. Need lepingud võimaldavad ressursse õiglasemalt jagada ja aitavad kaasa sellele, et elukohajärgseid teenuseid ja toetusi saaksid vaid need, kes ka tegelikult selles riigis elavad. Piiratud ressursside tingimustes on see väga oluline.
Tehke järele!
Seega avalikus ei tohiks sektoris jääda kinni mõttesse, et miski on kivisse raiutud, tuleb olla ise aktiivne ning kuulata ka neid inimesi, kes on julged uuendusi välja pakkuma ja neid ka ellu viima või vähemalt järele proovima.
Avaliku sektor ei peaks sörkima erasektori järel, vaid näitama ise suunda, et meie riiki, majandust ja ühiskonda paremaks muuta. Ka väikesed innovaatilised muutused annavad lõpuks kokku suure mõju. Seega ei peaks alahindama ka igapäevaseid väikeseid parendusi.
Ja kui endal ühtki innovaatilist ideed pähe ei sähvata, tuleb hoida nende lähedale, kellel innovatsioon on juba ema piimaga kaasa antud. Vähemalt valdkonnas, kus mina töötan, me loorberitele puhkama ei jää, sest meil ootavad juba järgmised lahedad ideed teostamist, näiteks nime muutmise e-teenus ning selle raames tehtavad automaatotsuseid.
Samuti otsime me võimalist oma teenustes tehisintellekt dokumentide kontrollimiseks kasutusele võtta. Lisaks uurime aktiivselt võimalusi ka uute andmevahetuslepingute sõlmimiseks. Tehke järele!
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele