Ioonkatlad pakuvad mugavat ja kiiret toasooja

Alates 2002. aastast kohtab internetis ioonkütte kui vesiküttesüsteemi kiire lahenduse reklaame. Tegemist on väikesegabariidilise elektroodkatlaga, mille pikkus sõltuvalt võimsusest on 26-44 cm ja läbimõõt 3,5-13 cm. Seadme metallimahukus on väike ja hinnad suhteliselt soodsad.

Elektroodkatlad kuuma vee tootjatena vesiküttesüsteemi tarbeks on elektrikütte levinuim tüüp.

Elektroodkateldes kuumutatakse vett soojusega, mis eraldub elektrivoolu läbiminekul veest. Vees on elektroodid, mille vahele rakendatakse elektripinge. Sõltuvalt pingest eristatakse madalpingekatlaid (220-380 V) või kõrgepingekatlaid (6-10 kV).

Vees tekkiv vool ja eralduv võimsus sõltub vee elektritakistusest, elektroodide suurusest ja nende vahelisest kaugusest.

Madalpinge-elektroodkatelde võimsust reguleeritakse elektroodide pinna suuruse muutmisega. Selleks eraldatakse eri potentsiaaliga elektroodid üksteisest isoleerkattega, kusjuures elektroode eraldava pinna suurus on muudetav.

Kõrgepinge-elektroodkatelde võimsust reguleeritakse elektroodidevahelise kauguse muutmisega.

Elektroodkatelde normaalne töö on tagatud vee elektritakistuse kitsas vahemikus, mille ülempiir sõltub katla konstruktsioonist. Eritakistust saab alandada vastava soola lisamisega veele, suurendada aga destilleeritud vee lisamisega. Sellist eritakistuse suunamist tehakse kinnises kontuuris. Seega ringleb soojusvarustuses kasutatav vesi eraldi kontuuris.

Ioonkütte puhul kasutatakse elektroodidena kaasaegseid korpusesse monteeritud komposiitmaterjale, mitte tavalisi toruelektriküttekehi, kus isolatsioonikihi sees paikneb suure takistusega nikroomtraat. Seega kuumutatakse otseselt vett kui soojuskandjat ning vabanev võimsus sõltub soojuskandja eritakistusest ja voolutugevusest. Siingi reguleeritakse põhimõtteliselt küttevee eritakistust vastavalt soola või destilleeritud veega.

Seega on ioonküte elektrikütte üks alaliik, mida iseloomustab eeskätt süsteemi kompaktsus. Ioonkütte eelised on veel mugavus ja täpne reguleeritavus.

Elektroodkatel ehk ioonkatel sobib eriti siis, kui vajatakse kiiresti energiaallikat vesiküttesüsteemile ja majapidamises on kasutada piisavalt suur elektriline võimsus.

Omaette küsimus on seadme enda ja elektroodide tööiga, kohalikust veest tingitud katlakivi mõju ning korrosiooniprobleemid.

Ioonküte on mugavdatud nimetus katlas toimuvale protsessile, mille käigus juhitakse elekter läbi elektroodide soojuskandjasse.

Tuginedes koolifüüsikale, võiks saada sellise katla koostamisega hakkama paljud, kuid äärmiselt oluline on leida protsessis sümmeetria, mis tagaks ökonoomsuse. Katla ühtlasel soojenemisel ei teki keemisprotsessi, katlakivi ladestumist ega korrosiooni.

Suureks eeliseks on katla kompaktsus ning selle võib ära mahutada kraanikausikappi või koridori seinale.

Lisaks jäävad ära kulutused katlaruumide ehitamisele, investeeringud katlamajade lisaehitiste (korstnad, ventilatsioonid) planeerimisse ja ehitamisse. Katlas ei teki ka muid protsesse, mistõttu on see plahvatus- ja tulekindel ning lastesõbralik.

Kõik see annab kokku toote, mis on oma investeeringu ja saavutatava mugavuse poolest äärmiselt konkurentsivõimeline.

Autor: Aadu Paist