Ajal, mil korteri kui vallasasjaga enam tehinguid teha ei saa ja enamik kortereid on arvel korteriomanditena, kerkib üha enam üles küsimus: mida siis ikkagi korteriomandi koosseisus ostetakse?
Levinud on lihtsustatud käsitlus, et korteriomand võrdub korteriga ja korteriomandi reaalosa pind võrdub korteri pinnaga.
Selline arusaam tuleneb varem levinud praktikast, kus erastatud korteri puhul moodustas korteriomandi reaalosa korter ning lahuspinnad, näiteks keldriruum, kuulusid mõtteliste osade koosseisu. Sarnaselt on korteriomandid seatud enamikule Tallinnas erastatud paneelelamute korteritest.
Praeguseks on korteriomandi seadmise aluseid muudetud ja lisaks korterile saab reaalosa koosseisu arvata ka eluruumi teenindamiseks vajaliku lahuspinna ehk siis näiteks panipaiga või keldri.
Paraku on seoses sellega üles kerkinud probleem, et kinnistusregistri väljavõtte järgselt, mille alusel järelturul tavaliselt tehinguid tehakse, ei ole enam võimalik üheselt aru saada, mis kuulub korteriomandi koosseisu - seda eriti just nn järelturul, kus algdokumente tihti ei esitatagi. Korteriomandite seadmisel uutes ehitatavates korterelamutes puudub lahuspindade suhtes samuti ühtne praktika ning keldriruume ja garaažikohti on arvatud nii korteriomandi reaalosa kui ka selle mõttelise osa koosseisu.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.