Haiguste ravi - Rabarock!

Tähelepanu, valmis olla! Suvehooaja suuremate ürituste stardipaugu annab Rabarock! Pauk kõlab juba täna-homme, 9.-10. juunil Järvakandis.

Festival tõotab tulla sama raju kui eelmisel aastal. Need, kes kohal olid, teavad, et sõna "raju" tähendab hoogsat ja lõbusat, laheda elava muusikaga pidu. Mitte liiga terav ja vürtsine, mitte ainult hulludele. Tavalistele inimestele ikka ka. Kui Rabarock oleks mõne tai restorani menüüs, siis kirjutataks ta taha kolme pipra skaalal nii umbes poolteist pipart.

Ühest küljest on festivalil palju sellist, mis kõlbab rubriiki "Mõnusalt vana". Kellelegi on tulnud meelde asjatu põhjalikkusega unustatud Onu Bella. Teadmata, mida kõigi liputajate hirm ja arm laval plaanib, võib ometi nentida, et kunagiste aegade täht on oodatud staar. Onu Bella ei jää võlgu ja tuletab meelde, mismoodi asjad tema ajal käisid. Festivalil antavat kontserti kommenteerib ta sõnadega: "Mina enne munemist ei kaaguta. Igal juhul ei saa see olema teeseldud orgasm!"

Spetsialistid-melomaanid on kindlasti kursis, millistele kõrvadele pungib 70ndate lõpus USAs moodustatud The Misfits kõige paremini. Need, kes punki vähegi seedivad ja teavad, on väga hästi kursis, et bändi on sageli määratletud kategooriasse "kultus". Samast kategooriast, aga Eesti mõõtmetes on kahtlemata Ultima Thule ja Rosta Aknad. Klassikalise kodumaise pungi kummardajatel on festivalil võimalik sääski tappa ansambli J.M.K.E. saatel.

Teine pool festivalist kuulub tänaste hittide treialitele. Rokkmuusika elab Eestis väga häid aegu, festivali kava püsib suurepäraselt koos ka ilma, et siit leiaks "laialiini" rokki - Terminaatorit pole ja Smilers võib vabalt teha mujal suvetuuri.

Küll on aga nimekirjas sel aastal pärast pikemat pausi järjekordse albumi üllitanud No Big Silence ja üha enam publiku poolehoidu nautiv kohaliku etnometalli stiililooja Metsatöll.

Brides In Bloom ja Slide-Fifty on lihtsalt suurepärased näited sellest, mida teevad Eesti nooremapõlve muusikud.

"Oomph! Saksamaalt kõlab umbes nagu disko, mis on tehtud kreissae, neetide, ahjuroopide ja korralikult puhastatud müra abil," ütleb küsimise peale Priit, kes nimetab ennast ise veidrikust muusikasõbraks. Kogenumad teavad soovitada veel ka näiteks Cleaning Womenit. Natukene hüsteeriline Soome staff, kõlab nende kohta üsna hea iseloomustusena.

Rockfestivalidega on Eestis häbiväärselt kitsas. Kui olla üdini aus, siis peale Rabarocki suurt midagi valida polegi. Samas on ühe korraliku festivali atmosfäär midagi unikaalset. Näiteks: telklaager ja sealne elu, välikäimlad näiteks, kaks lava, kinobussi poliitiliselt ebakorrektsed filmid ja heavy karaoke. Kõlab jaburalt?

Kõlab jah. Kõlab just nii, et Rabarock oleks justnagu ravi 100 erineva, talvel kogutud häda vastu.