OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,38%5 995,54
DOW 300,59%43 988,99
Nasdaq 0,09%19 286,78
FTSE 100−0,84%8 072,39
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,61

OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,38%5 995,54
DOW 300,59%43 988,99
Nasdaq 0,09%19 286,78
FTSE 100−0,84%8 072,39
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,61

26.06.06, 13:15

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jooksevkonto puudujääk on hakanud suurenema

Esimese kvartali maksebilansi andmed kinnitavad kuistel kiirhinnangutel põhinenud arvamust, et jooksevkonto puudujääk on hakanud taas suurenema.

Liis Kängsepp

Puudujääk moodustas esimese kvartali oodatavast sisemajanduse koguproduktist ligikaudu 16 protsenti, teatas Eesti Pank. Samas jäi nelja viimase kvartali keskmine puudujääk endisele tasemele, ulatudes 12 protsendini oodatavast SKP-st.

“Positiivse uudisena püsib kaubaekspordi kasvutempo võrreldes välisriikidega vägagi kiire. Seega jooksevkonto puudujäägi taas suurenemise taga ei ole konkurentsivõime halvenemine, vaid sisenõudluse, eelkõige investeeringute kasv,” märkis Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit.

Saarniidu sõnul kaasneb kiiresti suurenevate investeeringutega väliskapitali jätkuv ulatuslik sissevool, mida osaliselt tasakaalustab valitsussektori suurem säästmine.

Kaubandusbilansi analüüsi seisukohalt on välistasakaalu halvenemise taga muutused transiidiäris ja nn allhanke sektoris, mis on viinud varude suurenemisele.

Väliskapitali sissevoolus oli tavapäraselt suur roll otseinvesteeringutel. Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogusumma oli jooksevkonto puudujäägist küll suurem, kuid oli samal ajal mõjutatud võla iseloomuga üksikutest suurtehingutest. Seetõttu jätkus aasta alguses ka välisvõla suurenemine.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb tänavuseks jooksevkonto puudujäägiks 9,6 protsenti SKP-st.

Liis Kängsepp

Seotud lood

Uudised

26.03.07, 14:22

Eestist voolab järjest rohkem raha välja

Eesti Panga avaldatud riigi maksebilansist selgub, et meie jooksevkonto defitsiit kasvas mullu 14,8 protsendini SKPst, ulatudes 30,4 miljardi kroonini.

Sisuturundus

08.11.24, 08:00

Heast palgast enam ei piisa? Mis teeb tööandja ihaldusväärseks?

Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.