Täna kiitis valitsus heaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muutuvad nõuded FIEdele ja ettevõtetele.
Sotsiaalministeeriumi teatel on FIE-de arvu iga-aastane järk-järguline suurenemine ja nende tegevuse laienemine ohtliku töökeskkonnaga valdkondadesse paratamatult kaasa toonud ka nendega juhtunud õnnetuste arvu kasvu.
Täna registreeritakse kõik FIE-dega tööl toimunud õnnetused olmevigastustena, mis ei anna olukorrast õiget ülevaadet.
Eelnõu kohaselt uuritakse FIE-dega toimunud õnnetust tööõnnetusena, kui see leiab aset olukorras, kus FIE töötab koos teiste töötajatega. Sellisel juhul viib tööõnnetusega seotud protseduurid läbi tööandja, kelle huvides FIE töötas. Tööõnnetusi, mis toimuvad FIE-dega individuaalselt töötades ei registreerita ja nendest pole kohustus Tööinspektsiooni teavitada. Tekkiva tühiku peab täitma väljatöötatav tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus.
Eelnõu järgi peab FIE igas tööolukorras tagama temale kuuluvate töövahendite ja kaitsevahendite korrasoleku. Teiseks peavad FIEd osalema töötervishoiu- ja tööohutusalases ühistegevuses, kui nad töötavad töökohal koos teise tööandja töötajatega. See tähendab, et FIE teavitab tööde korraldajat oma tegevusega kaasnevatest ohtudest ja vastupidi. Eeldatavalt peavad FIE-d tegema senisest rohkem kulutusi oma turvalisuse tagamiseks ja omandama algteadmised tööohutusest ja töötervishoiust.
FIE-dega juhtunud õnnetuste registreerimine tööõnnetustena toob Tööinspektsiooni hinnangul tõenäoliselt kaasa hüppelise raskete tööõnnetuste arvu suurenemise kuni 10%, mis peaks aga edaspidi hakkama vähenema, kui kehtestatud tööohutuse nõudeid täidetakse ja täitmist kontrollitakse.
Uue nõudena tuuakse seadusesse tööandja kohustus registreerida kõik olukorrad, mis oleksid võinud viia õnnetusjuhtumi toimumiseni. Sellise registreerimise eesmärk on, et ettevõttes võetakse arvesse ja analüüsitakse läbi kõik olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda raske tagajärjega. Tööandja peab analüüsi põhjal tegema järeldused ja rakendama abinõud selliste olukordade kordumise vältimiseks ja neist töötajaskonda teavitama.
Tulevikus peab töökeskkonnaspetsialistide arv ettevõttes olema piisav, et kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist korraldada. Ettevõttes, mille struktuuriüksused paiknevad eraldi, või mille riskitase on piisavalt suur, võib ametis olla korraga mitu töökeskkonnaspetsialisti, kelle ülesanded on omavahel ära jaotatud.
Töökeskkonnavoliniku volituste kehtivust pikendatakse senise kahe aasta asemel nelja aastani. Praegune kaheaastane tähtaeg on liiga lühike, kuna hõlmab nii koolitust kui ka volinike töökeskkonnaalast tegevust. Lisaks võtab suures ja üle Eesti hajutatud ettevõttes töökeskkonnavolinike valimiste korraldamine piisavalt palju aega. Muudatused annavad tööandjale võimaluse kulutusi vähendada.
Praktikas on esinenud arvukalt juhtumeid, kus töötajal tekib tööolukorras ootamatu tervisekahjustus või äkksurm. Kui arst tuvastab, et tegemist oli töötaja terviseseisundi äkilise halvenemisega mitte tööst või töökeskkonnast tingitud põhjustel, langeb tööandjalt ära kohustus hakata seda juhtumit uurima ja sellest teatada Tööinspektsioonile. Juhtum ei lähe tööõnnetusena arvesse.
Täpsustatud on tööõnnetusest teatamise korda. Arst peab info liikumise kiirendamiseks teatama raskest ja surmaga lõppenud õnnetusest viivitamata nii tööandjale kui ka Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Kõikide teatamiste puhul hakkab kehtima ühtne nõue edastada teave esimesel võimalusel.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.