Majandusedu tuleb kasutada oskuslikult

Majandusedu ei tohi häbeneda, vaid võtta seda kui võimalust arendada haridust, tervishoidu ja kultuuri.

Käisin veebruaris välja visiooni sellest, milline on Eesti 15 aasta pärast. Tahan, et Eesti ei oleks enam Euroopa vaesemate seas.

Et Eesti ei piirduks keskpärasusega, vaid kuuluks Euroopa Liidu viie jõukama riigi hulka. Et meie noored pered ja pensionärid tunneksid ennast võrdsetena Austria noorte perede ja pensionäridega. Väljakäidud visioon on saanud mitmesugust kriitikat. Kõige enam hämmastab mind aga jätkuv soov vastandada jõukust ja majandusedu vaimsusele ja ideaalidele, inimesele ja õnnetundele. Justkui oleks jõukus midagi, mida tuleks häbeneda.

Mina nii ei arva. Majanduslik edu ei ole inimeste heaolu ja õnnetunde vastand, vaid eeldus. ELi viie jõukamate hulka jõudmine on siht seetõttu, et jõukas riik tähendab rohkem võimalusi ja vahendeid haridusele, tervishoiule, kultuurile. Pikemat ja õnnelikumat, täisväärtuslikumat ja stressivabamat elu.

Keskmine oodatav eluiga peaks ELi viie jõukama riigi hulka kuuluvas Eestis küündima naistel 83 eluaastani ja meestel 75 eluaastani. Keskmine palk peaks olema jõudnud 40 000 kroonini ja pension 12 000 kroonini.

See eesmärk täitub, kui Eesti majandus kasvab järgmised 15 aastat keskmiselt 8% aastas ning ELi majanduskasv püsib keskmiselt 2,5% aastas.

Majandus kasvab aga ainult siis, kui me ei tee mõtlematuid samme meile edu toonud majandussüsteemi pahupidi pöörates. Ehk otse öeldes - kui märtsivalimiste järel ei pääse oma avalikustatud majandusprogrammi teostama Keskerakond ja Rahvaliit.

Eesti jaoks on oluline, et meie maksusüsteem toetaks teadmistepõhise majanduse arendamist. Ettevõtjatel peab olema võimalik maksta rohkem oskustöölistele ja headele juhtidele. Peame hoidma tööjõu maksukulud võimalikult madalal ja üksikisiku tulumaksu jätkuvalt vähendama. Mida tähendaks aga astmeline tulumaks?

Astmeline tulumaks soodustab selgelt odava tööjõu palkamist ning mõjub pärssivalt oskustööliste värbamisele. Keskerakonna ja Rahvaliidu lepingus ette nähtud astmeline tulumaks tähendab, et me suretame kvalifitseeritud tööjõu arendamise ja töötame vastu nii majanduse arengule kui ka üldisele heaolule.

Püsiva majanduskasvu üheks suuremaks väljakutseks saab järgmise kümnendi keskel tööjõuturule sisenevate inimeste arvu langus. Majanduse arenedes ja palkade kasvades ootame Eestisse tagasi neid 15-20 000 inimest, kes praegu töötavad välismaal.

Lisaks sellele ressursile peab hõivatute arv suurenema ka praeguste passiivsete inimeste arvel. Selleks, et saavutada tööhõives näiteks Taani taset (Taanis on tööhõive 76%), peaksime me tooma tööjõuturule täiendavalt umbes 65 000 inimest. Senisest enam osalise tööaja, aga ka kaugtöö kasutamine annaks võimaluse kaasata tööjõuturule ennekõike pikaajalisi töötuid, vanemaid inimesi ja noori.

Suuremad probleemid on tootlikkusega. Tootlikkuse poolest on Eesti praegu ees vaid Lätist ja Leedust.

Odavale tööjõule orienteeritus ei ole Eestis enam kasulik. Mida varem lõpeb usk müüti, et tekkivaid probleeme on võimalik lahendada odava tööjõuga, seda kiiremini kasvab ka tootlikkus.