Riigikogu menetluses oleva looduskaitseseaduse ja seda täpsustava keskkonnaministri määrusega soovitakse seadustada riigiasutuste majandustegevus eraettevõtluse traditsioonilistes valdkondades nagu majutus, parkimine, turism, reisikorraldus, trükiste müük. EVEA loodab, et seadusandjad panevad kahjulikule seadusele käe ette.
See pole kaugeltki esimene kord, mil riigiasutused pakuvad ettevõtjatele ebavõrdset konkurentsi. 2004. aastal lubati Riigimetsa Majandamise Keskusel samuti keskkonnaministeeriumi algatatud seadusega rajada tasulised puhkemajad. Siis kannatasid põhiliselt turismitalunikud, praegune ministri määrus hõlmab aga hulka turismi- ja muid teenuseid, mida hakkavad osutama looduskaitsealadel tegutsevad riigiasutused - alates majutusest ja ruumirendist kuni giiditeenuste ja kirjastamiseni. Ja seda riigi kehtestatud hindadega!
Kuigi võib väita, et jõustudes mõjutaks määrus suhteliselt väikest osa Eesti eraettevõtjatest, näeb EVEA siin põhimõttelist ohtu ja halba suundumust: üha sagedamini konkureerib riigisektor eraväikeettevõtetega. Lisaks turismile konkureerivad näiteks konsultatsioonifirmadega riigi ja omavalitsuste finantseeritavad asutused (MAKid, ERKAS jts). Riiklikud kutsekoolid pakuvad odavat toitlustust, autoremonti, õmblusteenust... Riigi toel on lihtne hoida hinnad madalal ja teha aktiivset turundust. Millises valdkonnas alustab riik järgmist väikeäri - kas on oodata tolliameti kaupluste ketti?
EVEA ütleb "ei" mis tahes riiklikule ettevõtlusele, erandiks olgu vaid strateegilised infrastruktuurifirmad. Riigifirmadel on konkurentsis alati suured eelised, mille annab juurdepääs suurtele finantsressurssidele ja poliitilisele võimule. Riigisektori konkureerimist erasektoriga peetakse liberaalses majanduspoliitikas halvaks tooniks.
Strateegiadokumentides, sh Euroopa väikeettevõtluse hartas, kinnitab valitsus, et seadusi kujundades peab hindama nende võimalikku mõju väike- ja keskmistele ettevõtetele, kuid tegelikult ei hinda mõju keegi. Seda näitab praeguse looduskaitseseaduse eelnõu jõudmine Riigikokku. Loodame, et ka seadusandja suudab näha probleemi laiemalt.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?