"Neid koole on linnal palju, mis vajavad põhjalikku remonti, aga linnal on raske korraga nii palju raha välja käia ja laenuvõtmine koolide korrastamiseks pole samuti kerge, seepärast otsimegi partnerit erasektorist," selgitas Tallinna haridusameti haldusosakonna juhataja Anti Sirkel.
Erasektori kaasamine peaks kiirendama koolide renoveerimist ning hiljem tagama efektiivsema hoolduse. Linn sõlmib võitjaga 30 aastaks hoonestusõiguse lepingu ning pärast kooli kordategemist hakkab maksma ettevõttele üüri. Ettevõte aga peab haldama ja hooldama koole kogu lepingu kestuse jooksul. Hoonestusõiguse lõppedes lähevad koolid tagasi linna omandisse ja ehitajale makstakse hüvitist.
Kümme kooli, mis esialgu konkursile läksid, on jagatud kaheks. Ühes paketis on koos Karjamaa, Nõmme ja Haabersti Vene Gümnaasium, Sikupilli Keskkool ning Tallinna Ühisgümnaasium, teises Pelgulinna, Kristiine ja Laagna Gümnaasium ning Kalamaja Põhikool ja Tallinna 32. Keskkool.
Sirkeli sõnul olid konkursi tingimused seatud niimoodi, et osaleda saakisid 10 suuremat ehitusettevõtet. Konkursi vastu tundis huvi 13 ettevõtet, kuid pakkumise tegi neli ehitusettevõtet. "Kõik tegid kaks pakkumist, mõlemale paketile," sõnas Sirkel. "Tahame võitja välja kuulutada novembri alguseks mõlema paketi puhul, võita võib iseenesest ka üks ettevõte," sõnas Sirkel.
Tema sõnul on kaasatakse esialgu projekti kümme kooli, kuid edaspidi võib selliseid konkursse veelgi tulla. Varem on linn andnud Riigi Kinnisvara ASi hallata kuus kooli, mis on korda tehtud ja mille kasutamise eest maksab linn üüri.
Praeguseks on peetud eelläbirääkimiste esimene voor. Pakkujatel on kaks nädalat aega teha lõplikud pakkumised.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.