Kullaperede korruptsiooniasja uurimiseks kulus viis aastat

Vilsandi rahvuspargi endist juhti ja praegust Looduskaitsekeskuse Saare regiooni juhti Arvo Kullaperet ja abikaasat Kadrit süüdistatakse korruptsioonis ja ametiseisundi kuritarvitamises.

Lääne ringkonnaprokuröri Indrek Kalda sõnul on materjali piisavalt, et saata mahukas süüdistusakt novembris kohtusse.

Looduskaitsjate Arvo ja Kardi Kullapere süüasi tuli ilmsiks, kui hakati 2002. aasta kevadel uurima ühe kodaniku kaebust, mis oli seotud Vilsandi rahvuspargis ja Saaremaal toimunud erastamisprotsessiga. Prokuröri sõnul selgusid uurimise käigus hoopis perekond Kullapere tehingud, mida hakati vaikselt lahti harutama.

Lõplikule süüdistussõelale jäid Kullapered, kes kahtlustatavatena kuulati üle 2005. aastal, kui oli lõplikult selgunud tehingute ulatus. "Tegemist oli väga mahuka uurimisega ja 2002 nad veel ei teadnud, et on uurimise all, ja töötasid edasi," sõnas Kalda.

Nimelt sahkerdasid looduskaitsjad 2001-2004 Loona mõisa ümber. Kadri Kullapere töötas Loona külastuskeskuses rahvuspargi külastusspetsialistina ja tegutses samal ajal ka FIEna, kasseerides kohati oma töö eest kahekordset tasu. Nii näiteks võttis Kadri Kullapere Loona mõisas Vilsandi rahvuspargi ja kivimuuseumi tutvustamisel giiditasu, kuigi rahvuspargi külastusspetsialistina oleks ta pidanud tegema seda tasuta.

Sellest kõigest oli teadlik ka Arvo Kullapere, kes oli Vilsandi rahvuspargi juht ja oma abikaasa ülemus. Kahtluste kohaselt võimaldas Arvo Kullapere abikaasal Vilsandi saarel giiditeenust osutades korduvalt kasutada ärilistel eesmärkidel sealset rahvuspargi bioloogiajaama. Seitsmel korral osutas turismiteenust Arvo Kullapere ise, arve esitati selle eest Kadri Kullapere nimel.

Ebaseaduslikke tehinguid oli kokku 55, neist 45 juhul oli teenust osutatud firmadele, kes tellisid ekskursioone. Prokuröri sõnul on praegu kindlaks tehtud, et Kadri Kullapere sai FIEna tulu 270 888 krooni.

Oma tegevusega tekitati Loona mõisa operaatorfirmadele kahju 37 000 krooni. Nimelt kuulub mõis keskkonnaministeeriumi info- ja tehnoloogiakeskusele. Konkursi korras, tööettevõtu lepingu järgi oli seminaride ja koolituste korraldamiseks leitud operaatorfirmad.

"Juhtum on keeruline ja mahuks. Materjale on mitu köidet," sõnas Kalda. Arvo Kullapere advokaat Asko Pohla on taotlenud menetluse lõpetamist ja esitanud taotluse riigiprokuratuuri. Kadri Kullapere advokaat seda veel teinud pole. Kumbki osapool pole end prokuröri sõnul süüdi tunnistanud ja koostööd teinud. "Selle järgi otsustades kokkulepet ei tule," lisas ta.

Ametiseisundi kuritarvitamise eest võib saada kas rahalise karistuse või vangistuse ühest kuust viie aastani.

Riigi peaprokuröri Norman Aasa sõnul on juhus, et mitu looduskaitseametnike juhtumit tuli välja üksteise järel.

Nüüd on juba kolm kõrget looduskaitseametnikku uurimise all. On see juhuste kokkusattumus, et uurimised on jõudnud just praegu lõppjärku?

Igal kriminaalmenetlusel on oma loomulik kulg ja see sõltub paljudest asjaoludest, näiteks tõendite leidmisest. Need ei ole alati täpselt planeeritavad.

Kui tõenäoline on, et taolised avastamised aitavad tulevikus analoogseid kuritegusid ära hoida?

Korruptsioon on üks vähestest kuriteoliikidest, kus ühe kuriteo avastamisel, tegelikult pigem pideval tööl selles vallas, on tõepoolest ennetav mõju samalaadsete kuritegude toimepanemisele. Loodan, et ka meie tööl on ennetav mõju.