Riigilõivud vähenevad

Valitsus kiitis eile heaks rahandusministeeriumis ette valmistatud riigilõivuseaduse eelnõu, millega luuakse palju muudetud, süsteemitule ja ajale jalgu läinud riigilõivuseadusele uus struktuur, alandatakse mitmeid lõivumäärasid ning kehtestatakse mõned uued lõivustatud toimingud.

Viimati tõsteti riigilõive 2000. aastal, 50 protsendi võrra. Nüüd on plaan küps, et lõive alandada - riik hakkab inimestelt küsima nii palju raha, kui toimingu sooritamiseks kulub, mitte rohkem.

Riigilõive on kõige rohkem muudetud justiits- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toimingute osas.

Näiteks väheneb füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise riigilõiv praeguselt 500 kroonilt 200 kroonile. Äriregistri kande muutmine 150 kroonilt 60 krooni peale. Äritoimiku dokumendi ärakirja väljastamise hind langeb 10 krooni võrra.

235 krooni võrra väheneb riigilõiv mitmekordse viisa taotluse läbivaatamise eest ja 500 krooni võrra pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest. Need on vaid üksikud nopped mahukast eelnõust.

Edaspidi on lõivust vabastatud näiteks juriidiliste isikute ühinemisest, jagunemisest või ümberkujunemisest tingitud kande tegemine riiklikus registris või muus andmekogus. Lõivust on vabastatud ka registriasjades määruskaebuse esitamine notari kaudu, kehavigastuste või muu terviserikkega, toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine ja alaealise poolt määruskaebuse esitamine.

Uuendusena määrati riigilõiv biomeetrilisi andmeid sisaldava reisidokumendi väljastamisele. Biomeetrilise passi eest tuleb hakata maksma riigilõivu 450 krooni. ID-kaardi ja passi lõivud jäävad 150 krooni peale.