Tallinn ei taha kodusõda

Lugedes Äripäevast Läänemaa eelistest Tallinna eest olin korraga rõõmus ja õnnetu. Ühelt poolt, mis on halba pisukeses sisekonkurentsis - iga Eestimaa vald ja linn peakski enda elanike eest seisma! Teisalt, Tallinnas toimuvast maalitud kaosemaiguline pilt lõhnab kõlvatu konkurentsi järgi. Kas kujutleksime SEB Ühispanga juhte ajalehe vahendusel kinnitamas, et erinevalt neist makstakse Hansapangas töötajaile niru palka, toolid-lauad pole nii mugavad, peahoonealuses parklas on kitsas ja lõunapausid lühemad? Ei.

Ent ma ei tahakski vaielda läänemaalastega, vaid esitaksin hoopis Tallinna nägemuse, milliseks peaks kujunema omavalitsuste koostöö, et elu paraneks nii keskustes kui ka ääremail. Regulaarselt kohtutakse ja arutatakse ühiseid küsimusi lähivaldadega. Lõuna-Eesti pealinna Tartuga on mitmeid koostööpunkte ning isegi konkureerimine Euroopa Kultuuripealinna tiitlile ei rikkunud omavahelisi suhteid. Tallinnas jt omavalitsustes mõistetakse, et koostööst sünnivad tervikuna mõistlikumad strateegilised valikud kõigi jaoks. Sest halastamatus konkurentsis saab olla ainult üks võitja (kes, muide, rusikareegli järgi on pigem alati pealinn kui tugevam pool).

Kui Tallinn tahaks, võiks ta teha mõndagi, et peatada oma elanike lahkumine piiritagustesse valdadesse. Kui eesmärk oleks ainult konkurents maksudest laekuvate sissetulekute pärast (töökohad jäävad enamjaolt Tallinna), saaks ühepoolselt kehtestada mängureegleid, mis hoogu maha võtaks. Ühes omavalitsuses elavate, ent teistes töötavate inimeste täiendav maksustamine pole kindlasti maailmas ennekuulmatu. Kuid sellega algavat totaalset sõda maksuraha pärast vähemalt praeguse linnavalitsuse juhtimisel kindlasti ei kavandata.

Põhjus väga lihtne: Tallinn väärtustab oma rolli Eesti pealinnana ning näeb vajadust teha koostööd kõigi omavalitsustega ja seda ka ise algatada, sest Tallinnal on jõudu protsesse käima vedada. On valdkondi, mis ületavad igal juhul valdade-linnade piirid, keskkond näiteks. Keskkonnaküsimustes teevad koostööd riigid ja globaalsed organisatsioonid. Täna linnas tüüri hoidev ja seega vastutav Keskerakond ei saaks iial endale sellist avantüüri lubada, mis muu Eesti marru ajaks.

Teha koostööd, see on ka omakasupüüdlik põhimõte. Tallinna edu pikas perspektiivis takerdub ikkagi, kui see on saavutatud ülejäänud Eestist halastamatu lahti rebimise arvel. Kindlasti ei tuleks Eestile kasuks see, kui omavalitsused lühikest tekki iga hinna eest enda poole rebides kogu riigi majandusedu nutuseks taskurätikuks kokku käkerdaks.

Küllap mõistavad kõik, millised probleemid kujunevad olukorras, kus kõrvuti peavad rahumeeles eksisteerima üks väga rikas naaber ja hulk väga vaeseid naabreid. Pariisi aina enam vaesuvates eeslinnades põlema pistetud Peugeot'de leegid paistsid üle Euroopa.

Me ei pane Tallinnast lahkujaile (nagu ka pealinna tulijaile) kätt ette, sest palju olulisem omavalitsuste konkurentsist on põhimõte, et iga elanik peab saama vabalt valida, kuhu ta oma kodu rajab. Kui meie inimesed lahkuvad, sest Rootsi tundub põnevam maa, siis mingu rahus. Kui aga minnakse töökohtade puuduse või madala väärtustamise pärast, on süüdi riik ja ka kõik omavalitsused. Sisemigratsiooni pärast ma väga ei muretseks.

On suur müüt, et Tallinn jookseb tühjaks ettevõtlusest ja rahakaist maksumaksjaist. Tallinna ettevõtlus areneb jõuliselt, muuhulgas linna toel. Samuti ei vii lahkujad endaga kaasa rohkem raha, kui tulijad toovad. Kaalukausid püsivad eluterves tasakaalus. Seda on linna arengust ka näha. Tallinna linnapilt muutub ju pigem euroopalikumaks, kas pole?

Tallinna auto- ja ühistranspordis on palju kitsaskohti, kuid nende lahendamisel tegutseb linn aktiivselt. Näiteks Tartu maantee linna jääva osa kaasajastamine pudelikaelast, mis takistas liikumist põhja-lõuna suunal. Sellest võidab kogu Eesti: pealinn kui transpordisõlm muutub kiiremini ja ohutumalt läbitavaks. Lähivallast Tallinna jõudmise aeg võib olla sama, mis kulub Tallinna pikkupidi läbimiseks. Kuid sellele tuleb liita aeg, mis kulub piirilt linna sisse ja kesklinnas asuva töökohani jõudmiseks.

Ladusama liikluskorralduse tulemusel muutub mugavamaks ka väljast Tallinnasse tööl käimine. Linna liiklussituatsiooni parandamine on prioriteetne ülesanne seda enam, et sellest võidavad ka lähivallad ning ülejäänud Eesti.

Lähivaldadega koos oleme aga mõtisklenud sellegi üle, mida suure hulga pealinlaste ümberasumine kaasa toob - muuhulgas liiklusprobleemid ning kiirelt kasvava vajaduse investeerida lasteaiakohtadesse, infrastruktuuri, suureneb tervishoiuteenuste nõudlus jne.

Mida ütleksid läänemaalased, kui nende looduskaunist oaasist saakski mürisev ehitusplats, kui Tallinn tõesti taolise laviinina sinna läheks? See suur tükk ajaks suu lõhki.

Mis tahes Tallinna piiritagusest omavalitsusest oleks rumal tormata uusasumitele järelemõtlematult teed rajama, nende tarbeks põllumaad vabastama ja keskkonnanõudeid leevendama. See oleks sama tobe kui omaaegne üleskutse kõigile eestimaalastele koonduda pealinna. Elu peab säilima ja edenema nii maal kui ka linnas.

Tuua võiks kümneid kaalukaid argumente, miks Tallinna ettevõtluskeskkond pakub enam võimalusi kui mis tahes muu omavalitsus. Pole juhuslik, et pooled Eesti ettevõtted paiknevad pealinnas. Siin teenitakse kaugelt üle poole Eestis teenitavast rahast. Oleme selle üle uhked, kuid usume ikkagi, et ettevõtlust ja töökohti peab jaguma üle Eesti. Kui suudame eestvedajana selleks teistele omavalitsustele võimalusi luua, teeme seda.