Eile toimunud Vaal galerii sügisoksjonil
müüdi 12 Eduard Wiiralti graafilisest lehest neli rekordhindadega.
Kõige kõrgema hinnaga müüdi „Põrgu“ (1930-32), mille eest loovutati 232 000 krooni, rekordhindadeni tõusid veel „Tiiger“ (1937) – 231 000 krooni, „Viljandi maastik“ (1943) – 117 000 krooni ja „Virve“ (1943) – 99 000 krooni, kirjutab Eesti Päevaleht Online.
„Wiiralti fenomen jätkub,“ märkis Vaal galerii tegevjuht Kaire Eerik. „Olime kogunud tema töödest teadlikult väga tugeva valiku ning kunstiturg hindas neid kõrgelt. Me ei näe hinnatõusu taga ainult emotsioone ja hasarti: ostjad oskavad hinnata selle ainulaadse meistri virtuoossust ja kestvat väärtust.“
Oksjoni kõrgeima hinnaga müüdi Richard Uutmaa „Meri“ (1958) – 250 000 krooniga. Uutmaa meremaali varasem hinnarekord oli 245 000 krooni eelmisel kevadel Vaal galeriis.
Kaasaegsetest töödest oli oksjonil menukaim Ilmar Malini maal „Homunculus“ (1991), mis tõusis 90 000 kroonini. Ilmar Kruusamäe esimene õlimaal „Sõit“ (1977-78) müüdi 66 000 krooniga ja Ludmilla Siimu „Perroon“ (1971) 50 000 krooniga.
Pariisis elanud eesti skulptori Maire Männiku pronksskulptuur „Ahelais käed“ müüdi 45 000 krooniga.
Kokku oli enampakkumisel 59 teost, millest müüdi 49.
Seotud lood
Laupäeval toimuval Eesti esimesel
rahvusvahelisel kunstioksjonil loodetakse purustada senine eesti kunsti
hinnarekord.
Lõppeva aasta kunstiturul võib võtta kokku
vaid ühe sõnaga - wiraltomaania, kirjutas tänane Eesti Ekspress.
25. septembril müüdi Haus Galeriis toimunud
kunstioksjonil 2 miljoni krooniga maha Konrad Mägi õlimaal "Capri maastik".
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.