"Eesti on tõeline apteegivabariik – üks
apteek on 2500 inimese kohta, Euroopas on apteek keskmiselt 7000 elaniku kohta
ning Põhja-Euroopas elanike arv apteegi kohta veelgi suurem," kirjutab homses
Äripäevas Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Vendla.
Vendla sõnul peavad apteekrid seepärast uut apteekide avamise reeglistikku esimeseks terve mõistuse ilminguks Eesti apteegipoliitikas.
„Eesti senine igameheõigus viis meid väljapääsmatusse olukorda – tekkinud on karjuv puudus farmaatsiaspetsialistidest,” märgib Vendla oma kommentaaris. Uute apteekide tekkimine linnades pani kohe kaadri maalt linnadesse voolama ning viimased apteegid maal püsivad enamjaolt tänu pensioniealiste proviisorite missioonitundele. Täitmata on 250 apteekrikohta. Veel mõne apteegi avamine linnades paneks Vendla sõnul maal kinni need viimasedki.
„Vaba konkurents meie valdkonnas on müüt,” rõhutab peaproviisor oma artiklis, „ravimiabi killustamine aina väiksemateks üksusteks muudab kogu süsteemi toimimisvõimetuks, raisates asjatult tervishoiu niigi nappe vahendeid. Uute apteekide avamine ei saa kunagi suurendada kaubavalikut, alandada ravimite hindu ega tõsta spetsialistide kvalifikatsiooni.”
Seotud lood
Rakvere linna ja Sõmeru valla piirile
jäävas uues Vaala kaubanduskeskuses on apteegiketi omanik Tamro laupäeval
sunnitud avama apteegi asemel loodustoodete poe.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.