Oleme tõusutsükli tipus

Eesti majandus jätkab väga kiiret kasvu. Seetõttu on põhiküsimus, kui järsku ning millal hoog raugeb ja missugused on selle tagajärjed. Eesti Pank prognoosib majanduskasvu järkjärgulist aeglustumist. Praegu on selge, et kiire arengu hinnaks on kevadel oodatust mõneti suurem surve hindadele ja välistasakaalule. Keskpank on üldiselt optimistlik - Eesti elatustase läheneb Euroopa omale penikoormasammudega.

Nõudlust maailmaturul jätkub endiselt ning maailmamajanduse kasv on 2004. aastast olnud viimase kolme kümnendi kiireim. Eestile on oluline see, et meie lähinaabrite majandus areneks kiiresti ning euroala majandus suudaks säilitada oma praeguse kasvuhoo. Lähiaastad peaksid Eesti eksportijatele soodsad olema, vähemasti nõudluse poolelt vaadatuna.

Kevadel (ÄP, 02.05) tõime esile sisenõudluse kiire kasvu ning hinna- ja palgasurvetega seotud riskid. Osaliselt nii läkski, mistõttu muutsime sügisprognoosis järgnevate aastate väljavaateid. Majanduskasvu hindame küll kiiremaks, kuid samal ajal on jooksevkonto puudujääk suurem. Oodata on ka kõrgemat inflatsiooni.

Seega on majanduskasv võtnud mõnevõrra riskantsema suuna, mis võib hiljem kaasa tuua järsemad kohandumisprotsessid majandusstruktuuris.

Paljud naudivad igapäevaselt ülikiire majanduskasvu vilju ja küsivad, mis selles halba on. Paraku on märkimisväärne osa sellest kasvust saavutatud kiire laenukasvu abil. Eesti pole eales kogenud sedavõrd kiiret laenukoormuse kasvu kui tänavu. Varem või hiljem jõuab see aga lõpule.

Küsimus on selles, kuivõrd praegune ülikiire areng pärsib Eesti majanduse kasvupotentsiaali tulevikus. Kui meie majanduskasv maandub pärast praegusi penikoormasamme 5-7% tasemele, on see ikkagi kiiduväärt tulemus. Kuigi nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele nii sise- kui välisturul on suur, on seda järjest raskem muuta reaalseks majanduskasvuks, sest ressursid tootmise suurendamiseks on piiratud. Eelkõige avaldab survet hinna- ja palgatõusuks tööjõupuudus. Ent survele järeleandmine võib tuua hiljem valusa tagasilöögi - konkurentsivõime võib kahaneda. Esialgu pole meil põhjust halba stsenaariumi uskuda, aga täielikult ei saa seda välistada.

Selle aasta majanduskasvu on tublisti toetanud uute töökohtade loomine, kuid sellega on ka vaba tööjõuressurss peaaegu ammendunud. Kuigi tööturule on sisenemas 1980. aastate beebibuumi põlvkond, ei leevenda see tööjõupuudust kuigi palju. Seetõttu kasvavad palgad vähemasti järgmisel aastal hoogsalt. Ettevõtteil tuleb kindlasti mõelda, kuidas motiveerida noori siia tööle jääma, mitte välismaale õnne otsima minema. Samuti võib vanemaealiste hulgast leida neid, kes on nõus oma elujärje parandamise nimel lihtsamaid ametikohuseid täitma.

Majanduse peamine kasvuallikas on sisenõudlus. Palgatõus on süstinud majapidamistesse kindlustunnet ning tarbimisotsused on läinud julgemaks - nii kiiret eratarbimise kasvu kui praegu pole Eestis varem olnud. Seda on soodustanud aktiivne laenuvõtmine. Seda jällegi võimaldab see, et Eesti on osa Euroopa ühisest finantsturust.

Investeeringute osas ootasime kevadel, et ettevõtted investeeriksid lisaks kinnisvarale ka masinatesse, seadmetesse ja infotehnoloogiasse. Esimesed märgid sellest on olemas, ent vara on öelda, kas see trend jätkub. Tugeva sisenõudluse tõttu ei vähene niipea ka jooksevkonto puudujääk. See on kindlasti oluline signaal, mida välismaine investor kriitilistel hetkedel hoolega jälgima hakkab.

Kevadega võrreldes hindame nüüd suuremaks ka järgnevate aastate inflatsiooni, seda pea kõigi ostukorvi komponentide osas. Eesti hinnatõusu hoiavad senisest kõrgemal nii kiire majanduskasv kui ka riigipoolne hindade tõstmine, ent need ei anna veel põhjust Eesti inflatsiooni liialt kõrgeks pidada. Laenubuum on teinud majapidamiste varad likviidsemaks ning kinnisvara hinnaralli kajastub inflatsiooninäitajates. Lisaks võib inflatsiooni suurendada kiire palgakasv.

Prognoosijad kipuvad alahindama tõusutrendil majanduse kasvunäitajaid, kuid majanduskasvu aeglustudes ollakse sageli liigoptimistlikud. Ülehindamine on ohtlikum - oodatust väiksemad sissetulekud võivad sundida nii riigi, ettevõtete kui ka majapidamiste eelarvetes keerulisi kompromisse tegema.

Eesti Pank on andnud kahel korral kommertspankadele selge signaali laenukasvu piiramiseks, tõstes viimati septembris pankade kohustusliku reservi määra 13%-lt 15-le. Valitsus on kavandanud järgmiseks aastaks ülejäägiga eelarve, mis on samuti signaal kõigile säästmise vajalikkusest. Ettevõtted ja majapidamised peavad vältima tormakaid otsuseid, et majanduskasv taanduks sujuvalt jätkusuutlikule 5-7% tasemele.