Euroopa Komisjon: kolkakülad ohustavad Eesti majandusedu

«Äritegevust ja töökohti ei saa koondada ainult Tallinna. Eestis on mitu piirkonda, kus inimesed on endiselt töötud,» ütles Euroopa Komisjoni regionaalarengu direktoraadi Eesti, Soome ja Iirimaa üksuse juht Alain Roggeri Postimehele.

Teine suur probleem Eesti majandusarengus on Roggeri meelest karm sisserändepoliitika, mis takistab uute töökäte saabumist riiki.

«Kokkuvõttes on kolm riski, mida komisjon peab Eesti puhul kõige tõsisemaks – need on süvenev tööjõupuudus, jäik immigratsioonipoliitika ja liiga suured regionaalsed erinevused,» rääkis Roggeri.

Roggeri hinnangul võib juhtuda, et osal Eesti ettevõtetest tuleb tööjõupuuduse pärast tegevus üldse lõpetada.

«Eesti küll väldib immigratsioonipoliitika muutmist ja see on tundlik teema, aga sellest ei saa lõpmatult mööda hiilida,» toonitas Roggeri.

Roggeri juhitud delegatsioon kontrollis kogu eelmise nädala Eesti valmisolekut võtta kasutusele euroraha. Aastail 2007–2013 ootab Eestit seninägematu suurusega eurorahalaev – kokku 53,2 miljardit krooni.

Euroopa Komisjoni delegatsioon ei kaalunud erinevaid projekte, kuhu Eesti tahab raha panustada, vaid uuris ennekõike, kas Eesti suudab tõukefondidest pakutavate kümnete miljardite kroonide kasutamisega sihipäraselt hakkama saada.

Nii leidiski Roggeri piltlikult öeldes, et kui me hakkame euromiljardite abil näiteks ehitama Saaremaa silda, võib juhtuda, et ehitus jääb töötajate puuduse tõttu pooleli ja euroraha läheb tühja.

Roggeri toonitas ka, et seda, millele euroraha kulutada ja kui palju, tuleb arutada erinevate ühiskondlike huvigruppidega.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna peaspetsialisti Siim Sikkuti sõnul on oluline panna rõhku mitteaktiivsete inimeste tööturule toomisele ning praeguste töötajate tootlikkuse kasvule.