Vene portaalis expert.ru ilmus hiljuti
usutlus Sillamäel asuva Majanduse ja Juhtimise Instituudi (ECOMEN) rektori
shy;Hanon shy;Barabaneriga.
Tänavu ümmargust 75. sünnipäeva tähistav majandusteadlane arutleb Eesti majandushädade põhjuste ja tulevikuväljavaadete üle muu hulgas nii: "Baltimaade iseseisvuse esimeste aastate märgatavale majandusedule pandi alus juba nõukogude ajal. Oli ju Baltikum alati omamoodi NSVLi läände suunatud vitriiniks. Siia saabus ühe elaniku kohta palju rohkem ressursse kui teistesse nõukogude vabariikidesse. [-] Siit ka NSVL kõrgeim elatustase."
Professor Barabaner leiab, et pärast 1992. aasta rahareformi aeglustus majandusreformide tempo Eestis märgatavalt ning alguses olemas olnud tugevusvaru pidi varem või hiljem lõppema, vahendas Eesti Ekspress. "See ongi viimastel kuudel juhtunud."
Seotud lood
Eestit väisanud Euroopa Komisjoni
delegatsioon üllatas meie valitsusametnikke, kui teatas, et vaesunud ääremaad ja
elatustaseme erinevus riigi eri piirkonnis ohustavad Eesti edu, kirjutas
Postimees.
President Arnold Rüütel ütles, et Eesti
märkimisväärsel majandusedul on olnud oma hind: teravnenud sotsiaalsed pinged,
ebaõiglane omandireform, järsk varanduslik kihistumine ja rahva halvenenud
tervis.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.