Kraft taunib Lipstoki tegevust eurole üleminekul

Hiljuti teatas Eesti Pank, et eurot lähema kolme aasta jooksul ei tule, lisaks on Euroopa Keskpank (EKP) tõstnud viimase aasta jooksul mitu korda baasintressi. Vahur Kraft, mis selle kombinatsiooni tulemusena Eestis laenuintressidega juhtuma hakkab?

Kui EKP tõstab baasintresse, mõjutab see paratamatult ka meie intressitaset. Seni pole intressitõus ja sellest tulenev suurem laenuteenindamise kulu inimestele võib-olla väga tunda andnud, sest selle on kompenseerinud märgatav palgakasv, mis oli viimases kvartalis 15 protsenti.

Ehkki meie majandus toimib hästi, ei ole pikas perspektiivis oodata nii kõrget majanduskasvu kui seni. Seetõttu võib aeglustuda ka palkade tõus ja ilmselt hakkab intressimäärade suurenemine inimeste rahakotile rohkem mõju avaldama.

Ega see muidugi hea uudis ole, et eurole üleminek nii palju edasi nihkub. Eesti-sugusele väiksele, avatud majandusega riigile, kelle majanduskasv põhineb suuresti välisrahal, on eurole üleminek kasulik ja õige poliitika, mis toob kaasa majandusliku julgeoleku ning konventeerimiskulude ja riskipreemiate kokkuhoiu.

Kas teie kui endine Eesti Panga president oleksite euroks valmistudes midagi teisiti teinud kui selle praegune juht Andres Lipstok?

Euroopa keskpankade hea tava kohaselt järeltulijaid ei arvustata. Ent vaadates asutuste ja institutsioonide tööd tervikuna, võis see natuke longata küll.

Võib-olla ei peetud eurole üleminekut mingil perioodil küllalt tähtsaks. Ehk oleks kooskõlastatud aktsioonidega olnud võimalik inflatsioonitaset paremini kontrollida.

Aktsiisitõusuga venitamise tõttu on eurole üleminekut ilmaasjata veel ühe aasta võrra edasi lükatud. Kui aktsiise oleks tõstetud algul plaanitud ajal, ei ulatuks nende mõju aastasse 2009 nagu nüüd.

See on kahtlemata prioriteetide küsimus. Oluline on, kuidas aktsiiside ja reguleeritud hindade, näiteks elektri hinna tõusu ajastada: kas võtta need tõusud enne ette ja saavutada sellega hilisem väiksem inflatsioonitase või lükata need veel kaugemasse tulevikku.

Seepärast ma just rõhutasingi omavahelise koostöö tähtsust. Nii saab täpsemini prognoosida, mida üks või teine otsus endaga kaasa toob.